Tõsine probleem: istuv eluviis on tänapäeva suitsetamine
Istumine tapab, kuid sellest hoolimata veedame enamuse ärkvel oldud ajast just selles asendis. Mida istumine täpsemalt su kehaga teeb ja kuidas ennast kaitsta, selgitavad spordibioloog Kristjan Port ja doktor Toomas Põld.
Uuringud näitavad, et inimestel, kes istuvad päevas umbes 8 tundi või rohkem, on 20–30% kõrgem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ja II tüüpi diabeeti. „Inimese keha ei ole loodud tundide pikkuseks istumiseks – evolutsiooniliselt oleme harjunud liikuma, kükitama, käputama ja seisma, mitte pikka aega paigal istuma,“ selgitas Meliva töötervishoiuarst dr Toomas Põld.
Kui meeleolu kipub just sügistalvisel perioodil langema, tuleb sellega tegeleda. Hooajalise depressiooni süvenemine võib viia kurnatuseni, millel on tuntav mõju töö- ja igapäevaelule, selgitab psühholoog Rebecca Põldma.
Töötukassa on lisaks töötute abistamisele ka tööandjate tugi- ja arenduspartner ettevõtte sünnist kuni keeruliste muutuste juhtimiseni. Teeme nendest teenustest ülevaate.
Perfektsionismi saab vaadata kui edukuse märki – kõrgete eesmärkide poole püüdlemine, põhjalikkus, endast maksimumi andmine. Esmapilgul kõlab see hästi – kes meist ei tahaks kõrgeid sihte saavutada ja olla rohkem kui keskpärane?
Täiskasvanud inimene veedab pea poole oma elust tööl. Nii on lausa vältimatu, et töö mõjutab tema tervist. Istumine, astumine, tõstmine ja tassimine tunduvad nn talupojatarkused. Ent talupojad elasid keskmiselt 40aastaseks ja olid elu lõpus sageli Vargamäe Sauna-Madise moodi, kes omal jalal enam kõndida ei saanud.