Siit leiad Raamatupidaja.ee teemaveebi 10 kõige kõnekamat uudist ja artiklit aprillikuus, mis on saanud meie lugejate erilise tähelepanu. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul veel lugemata on.
Autoäri JMV Tšehhi firmast liikusid näiliku laenutehingu varjus välja summad ühele ettevõtte juhtidest, selgitab kahtlust maksuamet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miks keegi ei reageerinud, märgid olid ju olemas, küsib maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Ja põhjusega, sest varatute ja maksejõuetute ettevõtete võlad on kolme aastaga kasvanud ligi 200 miljoni euroni.
Juhatuse liige ei vastuta äriühingu võlgade eest üldjuhul isiklikult, kuid erandid on olemas ja kohtupraktikas saavad need aina selgemaks. Millistel juhtudel saab võlausaldaja esitada kahjunõude otse juhatuse liikme vastu ning mida on Riigikohus viimastel aastatel sellel teemal otsustanud?
Raamatupidamine pole juba ammu vaid andmesisestamine, samas numbrid on ja jäävad. Kas tead, milline on just sinu unikaalne käekiri numbrite põnevas maailmas? Tee läbi see meeleolukas, aga ohtlikult täpne test ja saad teada!
Räägime selles artiklis kolmest praktilisest sammust, kuidas tuua muutust väsitavasse ummikseisu: kuidas struktureerida oma teenust, kuidas seda hinnastada ja kuidas pakkuda lisateenuseid nii, et klient näeb väärtust, mitte vaid lisakulu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maksuamet on hakanud aina enam tähelepanu pöörama vabatahtliku reservi sissemaksetele. Probleemid tekivad sageli sellest, kuidas on reservi moodustamine sõnastatud põhikirjas ning reservi sissemakseid sõnastatud osanike otsuses.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse käivitas 2025. aastal pilootprojekti aastaaruande automaatseks genereerimiseks ja edastamiseks Äriregistrile. Seda võimalust on juba kasutanud 600 ettevõtet ning lahendusega on liidestunud viis erasektori majandustarkvara.
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Summeeritud tööajaarvestus on levinud selliste tööde puhul, kus töö on graafiku alusel, näiteks turism, toitlustus, tervishoid, teehoid. Arvestusperioodi lõpus selguvad ületunnid ja alatunnid, ning nende tasustamisel peab tööandja järgima kindlaid reegleid. 2024. aasta Riigikohtu lahend muutis ületundide hüvitamist oluliselt.
Aprillis jõustus raamatupidajatele ja palgaarvestajatele oluline muudatus: töötasu alammäär tõusis 886 eurolt 946 eurole kuus. Samal ajal hakkavad krüptovarateenuse pakkujad edastama Maksu- ja Tolliametile andmeid klientide tehingute kohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!