Vandeadvokaat: kinnisvaraäris ja restruktureerimisel varitseb käibemaksurisk, millest paljud ei tea
Kinnisvaratehingutes ja restruktureerimisel võib üks ekslik eeldus, et „tegevus ju jätkub“, tuua kaasa ootamatu käibemaksuriski, kinnitab Soraineni vandeadvokaat ja maksuekspert Verner Silm.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti käibemaksupraktikas ei ole kinnisvara, sisendkäibemaksu korrigeerimine ega ettevõtte üleminek eraldiseisvalt midagi uut. Maksu- ja tolliameti senine praktika ning käibemaksuseaduse süsteem lähtuvad juba aastaid põhimõttest, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on seotud konkreetse maksukohustuslase enda maksustatava käibega ning vara tegeliku kasutusega. Kui vara kasutus muutub, tuleb korrigeerida ka varem maha arvatud sisendkäibemaksu.
Seotud lood
Kui mõni ettevõtja tahab käibemaksu küsimisest pääseda paari firma pidamisega, siis Eesti suurim elektritõukside müüja Tõuksimaailm hoiab mune suisa mitmekümnes korvis. “Täpselt analoogset strateegiat leiab ka meie konkurentidelt.”
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Euroopa Liidu Kohtu äsjasest lahendist selgub, et lojaalsuspunktid ei ole käibemaksu mõttes vautšerid, vaid on pigem allahindlus või müügiedenduse vorm, selgitab Soraineni vandeadvokaat ja maksuekspert Verner Silm.
Euroopa Kohtu värske lahend Austria ettevõtte D kaasuses paljastab ohtliku käibemaksulõksu: kui ostja kasutab kauba lähteriigi käibemaksunumbrit, kuid saadab kauba teise liikmesriiki, võib ta kaotada õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Olukord on paradoksaalne – müüja peab ekslikult arvele lisatud maksu riigile tasuma, kuid ostja seda riigilt tagasi küsida ei saa.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele