200 miljonit kadus nagu mutiauku, aga raamatupidajad vaikivad. “Märgid olid ju olemas!”
Miks keegi ei reageerinud, märgid olid ju olemas, küsib maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Ja põhjusega, sest varatute ja maksejõuetute ettevõtete võlad on kolme aastaga kasvanud ligi 200 miljoni euroni.
Juhatuse liige ei vastuta äriühingu võlgade eest üldjuhul isiklikult, kuid erandid on olemas ja kohtupraktikas saavad need aina selgemaks. Millistel juhtudel saab võlausaldaja esitada kahjunõude otse juhatuse liikme vastu ning mida on Riigikohus viimastel aastatel sellel teemal otsustanud?
Raamatupidaja.ee lugejad küsivad sageli nõuete aegumise teemadel, näiteks millal tasumata arvete nõuded kehtetuks muutuvad ja millal ei saa enam arvet sisse nõuda. Vaatame üle, millal miski aegub ja kas pärast seda on veel võimalik nõuet kätte saada.
Maksejõuetuse teenistuse värske ülevaade näitab, et paljud põhja läinud ettevõtete juhid tegid tõsiseid juhtimisvigu, sh tekitasid võlausaldajatele kahju 50 miljoni euro ulatuses ning jätkuvalt läheb kõige halvemini ehitusettevõtetel.