Raamatupidamise ekspert: Eesti e-residentsuse maksulõksu risk selgub sageli liiga hilja
E-residentsusega on viimastel aastatel loodud tuhandeid Eesti ettevõtteid, sest süsteem on kiire ja maksuloogika atraktiivne. Paraku jääb sageli tähelepanuta üks oluline küsimus ehk kus tekib tegelikult maksukohustus, juhib kitsaskohale tähepanu raamatupidamise ekspert ja finantsjuht Ederly Talu.
Eestis on avalike teenistujate palgad avalikud, erasektori töötajate sissetulekud aga mitte. See on mõtlemise koht, sest siin võib olla kasutamata potentsiaali, et maksukoormuse jaguneks õiglasemalt, arutleb Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik.
Summeeritud tööajaarvestus on levinud selliste tööde puhul, kus töö on graafiku alusel, näiteks turism, toitlustus, tervishoid, teehoid. Arvestusperioodi lõpus selguvad ületunnid ja alatunnid, ning nende tasustamisel peab tööandja järgima kindlaid reegleid. 2024. aasta Riigikohtu lahend muutis ületundide hüvitamist oluliselt.
AI-põhiseid sisekliima lahendusi arendava idufirma R8 Technologies endine juhatuse liige ja finantsjuht Pavel Butšelovski nõuab firmalt kohtu kaudu ettevõttes saamata jäänud osalust.
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Sisuturundussaates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Teemaks on muudatused, mis ettevõtjaid ees ootavad. Palkade deklareerimisel on üleminek andmepõhisele deklareerimisele juba käimas. Käibe deklareerimisel tuleb sama muudatus Lepvaltsi sõnul tõenäoliselt järgmise aasta 1. aprillist. Lisaks liidetakse ühendusesisese käibe aruanne (VD-vorm) käibedeklaratsiooniga.