80% kõikidest kaupadest, mis jõuavad Eestisse ja Euroopa Liitu, ei vasta kas tooteohutusnõuetele või rikuvad intellektuaalomandi nõudeid, kinnitas maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Ursula Riimaa.
Eelmisel aastal jõudis Euroopasse ligi 6 miljardit väikepakki ja Eestisse hakkasid lendama suured Temu lennukid, mis tõid siia varasemast viis korda rohkem väikesaadetisi. Tänavu üritab Euroopa Liit kolmandatest riikidest pärit saadetiste tulva pidurdada.
Euroopa Liidu Kohtu äsjasest lahendist selgub, et lojaalsuspunktid ei ole käibemaksu mõttes vautšerid, vaid on pigem allahindlus või müügiedenduse vorm, selgitab Soraineni vandeadvokaat ja maksuekspert Verner Silm.
Euroopa Kohtu värske lahend Austria ettevõtte D kaasuses paljastab ohtliku käibemaksulõksu: kui ostja kasutab kauba lähteriigi käibemaksunumbrit, kuid saadab kauba teise liikmesriiki, võib ta kaotada õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Olukord on paradoksaalne – müüja peab ekslikult arvele lisatud maksu riigile tasuma, kuid ostja seda riigilt tagasi küsida ei saa.
Eestis on avalike teenistujate palgad avalikud, erasektori töötajate sissetulekud aga mitte. See on mõtlemise koht, sest siin võib olla kasutamata potentsiaali, et maksukoormuse jaguneks õiglasemalt, arutleb Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik.
121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.