Kinnisasja müügil käibemaksu vabatahtlik lisamine nõuab õigeaegset kirjalikku teavitamist maksuhaldurile. Kuid milliseid dokumente saab pidada piisavaks teavituseks ja millal on tegemist puudulike vorminõuetega?
Sihtotstarbeliste toetuste käibemaksukäsitlus on ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele tekitanud mitmeid küsimusi. Euroopa Kohtu hiljutised lahendid toovad selgust, millal loetakse toetus maksustatava teenuse hinnaga seotud tasuks ja millal mitte.
Jätkame sisendkäibemaksu teema käsitlust jätkuks aprilli ajakirja artiklile. Kaasustes analüüsitakse kahte olulist kohtuvaidlust: esimene käsitleb sisendkäibemaksu tagastamisest keeldumist pöördmaksustamise reeglite rikkumisel, teine keskendub ettevõtte üleminekuga seotud tehingute valele määratlemisele ja arvete parandamise võimatusele.
Artikkel käsitleb juhtumit, kus Tibor Farkas ostis mobiilse angaari enampakkumisel, tasus müüjale käibemaksu ja soovis hiljem sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Ungari maksuamet keeldus käibemaksu tagastamast, kuna ostja ei järginud pöördmaksustamise korda. Euroopa Kohus pidi lahendama, kas selline käitumine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormidega.
Euroopa Kohtu lahendid Ühendkuningriigi ja Rootsi postiturgudel tõstatavad küsimuse, kas universaalse postiteenuse osutamise kohustus annab ettevõtjatele õiguse käibemaksuvabastuseks ja kas maksuvabastus võib moonutada konkurentsi. Millised olid kohtuasjade võtmetulemused ja mida see tähendab postisektori tulevikule?
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.