Maksugurmaanidele | Sihtotstarbeliste toetuste käibemaksukäsitlus Euroopa Kohtu praktikas
Sihtotstarbeliste toetuste käibemaksukäsitlus on ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele tekitanud mitmeid küsimusi. Euroopa Kohtu hiljutised lahendid toovad selgust, millal loetakse toetus maksustatava teenuse hinnaga seotud tasuks ja millal mitte.
Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling
Foto: Raul Mee
Euroopa Kohus on toetuste käibemaksuga maksustamise teemat analüüsinud mitmes varasemas kohtulahendis, kus tulemused on olnud erinevad. Toome selles artiklis välja ühe varasema ja ühe värske kaasuse asjaolud ning nende olulisemad järeldused.
Jätkame sisendkäibemaksu teema käsitlust jätkuks aprilli ajakirja artiklile. Kaasustes analüüsitakse kahte olulist kohtuvaidlust: esimene käsitleb sisendkäibemaksu tagastamisest keeldumist pöördmaksustamise reeglite rikkumisel, teine keskendub ettevõtte üleminekuga seotud tehingute valele määratlemisele ja arvete parandamise võimatusele.
Artikkel käsitleb juhtumit, kus Tibor Farkas ostis mobiilse angaari enampakkumisel, tasus müüjale käibemaksu ja soovis hiljem sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Ungari maksuamet keeldus käibemaksu tagastamast, kuna ostja ei järginud pöördmaksustamise korda. Euroopa Kohus pidi lahendama, kas selline käitumine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormidega.
Euroopa Kohtu lahendid Ühendkuningriigi ja Rootsi postiturgudel tõstatavad küsimuse, kas universaalse postiteenuse osutamise kohustus annab ettevõtjatele õiguse käibemaksuvabastuseks ja kas maksuvabastus võib moonutada konkurentsi. Millised olid kohtuasjade võtmetulemused ja mida see tähendab postisektori tulevikule?
Euroopa Kohus kinnitas, et maksukohustuslane võib teatud ehitustööde puhul tugineda käibemaksudirektiivi artiklitele 187 ja 190, et nõuda pikendatud käibemaksu korrigeerimisperioodi kohaldamist. Otsus toob selguse, kuidas tõlgendada põhivara ja teenuste sisendkäibemaksu arvestust neutraalse maksustamise põhimõtte alusel.
Elektrienergia müük kuulub käibemaksuseaduse järgi kauba käibe alla, kuid elektriautode laadimise puhul kerkib küsimus, kas tegemist on kauba müügi või teenuse osutamisega.