Käibemaks

Käibemaksudirektiivi 112/2006/EU põhjenduses 22 on märgitud: „konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks maksustada kõik Euroopa Liidus tarbitavad telekommunikatsiooniteenused. Selleks tuleks liidus asuvatele maksukohustuslastele või kolmandates riikides asuvatele teenuse saajatele osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid põhimõtteliselt maksustada teenuse saaja asukohas.

Mõistete lahknevuse kõrvaldamiseks ja suurema ühetaolisuse tagamiseks tuli Euroopa Komisjon (EK) välja käibemaksudirektiivi muudatustega („Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses komisjonile rakendamisvolituste andmisega, et määrata kindlaks selle direktiivi teatavates sätetes kasutatud mõistete tähendus“).

10. veebruaril 2021 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse. Seda seadust on kaua oodatud põhjusel, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus maksumaksjal ei ole lubatud tasutud käibemaksu riigilt tagasi küsida põhjusel, kui klient jääb võlgu.

11. märtsil 2021 sai Euroopa Kohtus lahenduse kaasus, mida on pikalt oodatud. Kas see lahend ka segasesse olukorda rohkem selgust toob, on ise küsimus. Kui 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Boehringer Ingelheim Pharma, C 462/16 avalikuks sai, siis rõõmustasid paljud ravimifirmad.

Euroopa Liidus (EL) viiakse läbi põhjalikud reformid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (edaspidi lõpptarbija) piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas. ELi käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ on sellekohased muudatused juba sisse viidud jõustumisajaga 1. juuli 2021, samaks ajaks peavad kõik liikmesriigid muutma ka oma käibemaksuseadusi. Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.

10. veebruaril 2021 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse. Seda seadust on kaua oodatud põhjusel, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus maksumaksjal ei ole lubatud tasutud käibemaksu riigilt tagasi küsida põhjusel, kui klient jääb võlgu. Samas on Euroopa Kohus seda teemat arutanud korduvalt ja andnud ka oma konkreetse otsuse, et liikmesriik ei tohi seda võimalust absoluutselt keelata.