Ametijuhend ― üldine või üksikasjalik?

Kas ametijuhend peaks olema mahukas nagu vene romaan või piisaks, kui kirjas oleksid peamised tööülesanded ja nii tööandja kui töövõtja lähtuksid enesestmõistetavusest, mis peaks mõlemal poolel sarnane olema?

Foto: pixabay

Kui detailne peaks olema töölepinguga kaasnev tööülesandeid täpsustav ametijuhend? Kas selles on vaja märkida üksipulgi kõikvõimalikud nüansid, mis osaliselt tunduvad olevat tööülesannetest lahutamatud? Nagu näiteks: kas graafilise disaineri ametijuhendisse peaks ekstra kirjutama, et ta kujundatud materjalid salvestaks täiendavalt arvuti välisele kõvakettale juhuks, kui arvuti emaplaadiga peaks midagi juhtuma? Ühelt poolt hoolitseb ta ise selle eest, et tema töö säiliks, teisalt tagaks ta ka juba varem tehtud tööde säilimise ja arhiveerimise. Juhul, kui inimene on oma töö suhtes ükskõikne või lohakas, siis ilmselt tuleks materjalide dubleerimise nõue ametijuhendisse kirjutada. Samas on see enesestmõistetav, et töötaja soovib oma töötulemust turvata.

Kuna ametijuhendisse saab muudatusi teha saab vaid poolte kokkuleppel, st tööandja ettepanekuga peab töötaja nõustuma ja seda ka oma allkirjaga kinnitama, siis kui nüansirikas peaks töölepinguga kaasnev ametijuhend olema?

Mida arvavad nii tööandjad, personalijuhid kui töövõtjad?

Eela Velström, Partner Personalijuht OÜ: „Tänapäevaste töösuhete trendid ei järgi üldiselt tööülesannete kokkuleppimise liiga jäika joont. Normiks on pidevad muutused, mitte enam stabiilsus. Seetõttu eelistatakse kokku leppida pigem eesmärkides ja tegevuspõhimõtetes. Ka töötajad ise on targemad ja iseseisvamad ega eelda liiga konkreetsete detailsete juhiste järgi toimimist. Loomulikult sõltuvad dokumentide sõnastused ka töö sisust ja ametikoha vastutuse määrast.“

Ivar Lepmets, Juhani Puukooli tegevjuht: „Mistahes detailsusega ametijuhendit ka ei koosta, siis kõik sõltub siiski 75% töövõtjast. Ametijuhendis ei ole võimalik ette näha kõiki tööprotsessis ette tulevaid nn erijuhtumeid. Selle kohta kirjutatakse tavaliselt töötajate kohustuste juurde, et on kohustatud täitma otsese tööjuhi otseseid tööga seotud korraldusi.

Siin sõltubki töötaja isikuomadustest, kuivõrd ta neid korraldusi peab tööga seotuks, mis käib palga sisse, või lisakohustuseks, mille eest võib küsida lisatasu või muid hüvesid.

Negatiivse näitena võib tuua ühe juhtumi, kus ametijuhendis ei olnud täpselt kirjas, et tööjuht annab korraldusi suuliselt, mistõttu töötaja nõudis, et „töökäsk“ antakse kirjalikult ja hiljem võetakse päevatöö aktiga allkirjastatult vastu.

Üldiselt saadakse ikka enne töölepingu sõlmimist kokkuleppele, mis on töö sisu, oodatav tulemus ja selle eest saadav tasu. Ametijuhend on tööülesannete kirjeldus, mis on formaalne dokument töölepingu juures.“

Janika Valliste, Coop Panga personalijuht: „Coop Panga töölepingud on üsna põhjalikud, millega on reguleeritud nii töötaja õigused, kohutused kui vastutus koos täpse ametiülesannete kirjeldusega. Ametipositsioonidel, kus on vaja väga detailset tööülesannete kirjeldust, koostame ka eraldi ametijuhendi. See on oluline eelkõige töötaja enda jaoks, et tal oleks selgem arusaam, millised on ootused tema tööle, tema õigused ja vastutus. Tähtis on, et töötajal oleks selgus, kuidas tema igapäevane töö aitab organisatsioonil eesmärke ellu viia ja tema töö sellega suhestub. Kui töötaja igapäevasel tööl on selge tähendus, siis tõstab see märkimisväärselt tema motivatsiooni. Samas on selge, et kiiresti muutuvas ja dünaamilises keskkonnas ei saa kõiki ootusi ning ülesandeid lepingusse kirja panna. Organisatsioon ja tema töötajad peavad olema võimelised kiiresti kohanema. Seepärast on Coop Pangas olulisem roll meie ühistel väärtustel nagu: julgeme teha teisiti, profid mängivad kokku ja jõuame sihile.

Kiire kasvuga ettevõttes on just väärtused need, mis töötajaid igapäevatöös suunavad. Kui on vaja langetada otsuseid, olgu suuri või väiksemaid, siis just väärtused tulevad appi. Me ei aja näpuga rida lepingust, vaid eesmärkide saavutamiseks teeme koostööd, seame ise oma tööle kõrged standardid ja julgeme teha teisiti. Arvan, et äärmiselt oluline on see, et töötajad ei kardaks eksida. Kui töötajates on eksimise kartus, siis jäävad paljud head mõtted välja ütlemata ja ellu viimata ning ettevõte muutub iseendale piduriks.“

Eeva Kumberg, Rahvakultuuri Keskuse koolitusjuht: „Ametijuhend ei saa ega peagi olema väga täpne, sest kõiki tegevusi ei saa ette näha. Kas peab seda siis igal aastal uuendama, et reaalse eluga kooskõlla viia? Minu meelest on väike lõtk reaalse tööelu ja ametijuhendi vahel olemuslik. Me võime tõesti megapullasid kokku kirjutada ja ikka jääb midagi märkimata.“

Kersti Lõhmus, Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist: „Ma ise ei ole kunagi ametijuhendit jälginud. Olen teinud kõike, mida vaja. Loomulikult võib töötaja loobuda ülesannetdst, mida lepingusse pole kirja pandud.“

Kui täpselt tuleks koostada ametijuhend, et vältida tööandja ja töövõtja võimalikke vääritimõistmisi ning omavahelisi arusaamatusi?

Vastab vandeadvokaat Tanel Pürn advokaadibüroost Pürn&Tubin:

„Kahjuks on lühikommentaari andmine keeruline, sest mitmetimõistetavuste tekkimise võimalus on suur. Näiteks väitega: "Seda, et ametijuhendit saab muuta vaid vastastikusel kokkuleppel, peaks kumbki osapool teadma,” mina nõustuda ei tahaks. Olen seda meelt, et siduv on töölepingus kokku lepitu (seaduse kohaselt tuleb lepingus märkida tööülesannete kirjeldus), ent kui ametijuhendit kasutada, siis on see tööandja täpsem töökorralduse kujundamine, mida saab ka hiljem ühepoolselt muuta.

Liigse detailsusega ei tasuks üle pingutada. Tekib oht, et kui midagi olulist jääb siiski märkimata, siis tahetakse lugeda vaid ametijuhendit ja jäetakse terve mõistus kõrvale.“

Uuri täpsemalt ametijuhendite kohta täpsemalt SIIT.

Allikas: tooelu.ee

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700