“Käibe tekkimise ja arve esitamise aeg”. MTA vastab raamatupidajate küsimustele

Pärnu Raamatupidamiskonverents septembris tõi tuliselt fookusesse ka käibemaksuarvestuse teema ning raamatupidajad esitasid ka hulga küsimusi. MTA käibemaksu osakonna konsultant Vesta Õunpuu selgitab, kuidas käsitleda olukordi, kus teenus on osutatud ühel kuul, kuid arve on saadud oluliselt hiljem.

Raamatupidaja.ee

Maksu- ja Tolliameti käibemaksu osakonna konsultant Vesta Õunpuu

Maksu- ja Tolliameti käibemaksu osakonna konsultant Vesta Õunpuu

Küsimused:

Palun täpsustada: kui partner esitab augustikuu teenuse eest arve septembri kuupäevaga, siis kuidas INFle lisada? Mina ostjana sooviks panna selle augustisse.
Ehitusettevõtja osutab augustis ehitusteenust tellijale. Tööde vastuvõtmisakti allkirjastamise kuupäev on alles oktoober. Millises kuus tuleb käive deklareerida ja miks?
Mainisite, et ehitaja ja tellija lepivad kokku, millal loevad teenuse osutatuks. Kuidas see peab olema vormistatud ja kas võib kokku leppida ka nii, et käive toimub kord kvartalis, st akteerivad 3 kuu tagant.

Osta kohe ära parima hinnaga piletid endale ja kolleegidele Pärnu Raamatupidamiskonverentsile 2026 septembris - see on kõikide edumeelsete raamatupidajate aasta tippsündmus!

Registreeru SIIN.

Vastus:

KMS § 31 lg 9 kohaselt saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil teenuse osutajal tekkis käive KMS § 11 kohaselt. Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse.

KMS § 11 lg p 1 kohaselt on käive tekkinud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: teenuse osutamine või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine.

KMS § 37 lg 7 p 7 kohaselt tuleb arvele märkida teenuse osutamise kuupäev, kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast.

Arvel pekas olema selgelt märgitud ka teenuse osutamise kuupäev, mis annab ka ostjale vajaliku info tehingu deklareerimise perioodi õigsuse kindlakstegemiseks.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse perioodi kindlakstegemiseks on ostjal oluline teada, millal müüjal tekkis käive ehk millal teenus osutati.

Kui arvele on märgitud teenuse osutamise kuupäev või on ostja tulenevalt muudest talle teadaolevatest asjaoludest (kokkulepped müüjaga, üleandmise-vastuvõtu aktid vmt) veendunud, et teenus osutati augustis ning selle eest ei ole varem tasutud, siis tekkis müüjal käive augustis.

Ka ostjal on õigus sisendkäibemaks maha arvata samas perioodis, tingimusel, et müüjalt saadakse arve enne käibedeklaratsiooni esitamise tähtaega- (20.09).

KMS § 11 lõike 4 kohaselt loetakse teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb.

Samale ostjale teenuste osutamisel loetakse teenuse osutamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel.

Praktikas on tavapärane ning ka MTA poolt aktsepteeritav, et ehitusteenuse osutaja ja tellija võivad kokku leppida, millise aja jooksul osutatud teenuste kohta arve esitatakse, kuid see ei tohi olla pikem kui 12 kuud.

Juhul, kui tehingu osapooled on omavahel kokku leppinud, et teenuse osutamine lõpeb üleandmis-vastuvõtuakti mõlemapoolse allkirjastamisega, kajastavad mõlemad osapooled tehingu akti allkirjastamise perioodi käibedeklaratsioonis.

Sel juhul peab ka arvele olema märgitud teenuse osutamise perioodi lõpuajana akti allkirjastamise aeg.

Näide 1

Juhul kui teenust osutatakse 22. juulist kuni 5. septembrini 2025, loetakse teenuse osutamise ajaks september 2025.

Näide 2

Kui sõiduk antakse rendile ning lepitakse kokku, et rendi eest tuleb tasuda kalendriaasta iga kvartali viimasel kuul, siis esimese kvartali renditeenus loetakse osutatuks märtsikuul.

Sellise käsituse tingib asjaolu, et kuigi tööde teostaja on küll tööd lõpetanud ja esitanud nende kohta akti tellijale allkirjastamiseks, võib tellija leida tehtud töödes puudusi ja nõuda enne akti allkirjastamist puuduste kõrvaldamist. Seega ei ole teenus veel lõplikult osutatud.

Alles siis, kui tellija tunnistab oma allkirjaga, et tööd on lõpetatud ja nõuetekohaselt tehtud, saab lugeda ka tööde teostaja poolt teenuse lõplikult osutatuks.