Autor: Lemmi Kann • 18. detsember 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tark raha jookseb Hollandisse

Ehkki viimaste aastate jooksul on välisraha sissevool Eestisse tunduvalt vähenenud, on meie vastu hakanud üllatuslikult huvi tundma Holland. Raha sissevool sellest väikeriigist on kasvanud niivõrd suurte hüpetega, et Holland annab praegu koguni enamiku meile tulevatest välisinvesteeringutest. Kuidas on see võimalik?

Viimase kolme aasta jooksul on välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht kosunud värskelt avaldatud keskpanga numbrite kohaselt ligi 18 miljardi krooni võrra. Mõtlemapanev on fakt, et enam kui poole juurdekasvust on andnud Holland, mille otseinvesteeringud Eestisse ulatusid septembrikuu lõpus juba 15,2 miljardi kroonini. Kui alates 2006. aasta sügisest on välisriikide investeeringud Eestisse kasvanud kõigest kümnendiku võrra, siis Hollandi suunalt on kasv olnud koguni kolmekordne.

Teistest riikidest märkimisväärselt kiirema tempoga on meile viimastel aastatel välisraha tulnud ka Maltalt, Singapurist, Küproselt, Luksemburgist ja ka Hollandi Antillidelt.

Ettevõtjaid peibutab sobilik maksukeskkond

Miks küll ometi riik, mille pindala jääb alla isegi pisikesele Eestile ning mis on meist ligi kolme lennutunni kaugusel, meist niivõrd huvitatud on?

Aus vastus on, et ega põhjuseid tegelikult väga ei olegi.

Majandus- ja investeerimisspetsialistide sõnul peitub vastus selles, et Hollandisse on viimasel ajal jooksnud kapital kokku tänu ettevõtjasõbralikule maksukeskkonnale, mille poolest pole Eesti suutnud end viimastel aastatel enam silma paista.

PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juht Villi Tõntson tunnistab, et kui 90ndate alguses tegi Eesti kiireid ja olulisi samme maksunduse reformimisel, siis nüüd oleme ennast paigutanud pigem stabiilsete heaoluriikide kui kiiresti arenevate "tiigrite" sekka.

Eesti võiks vaadata enda tulumaksust kaugemale

"Äriühingute maksusüsteemi reklaamimisel oleme ehk liigselt keskendunud vaid juriidilise isiku tulumaksule, kuid samas tuleks vaadata äriühingutele rakenduvaid makse laiemalt, sealhulgas pöörata suuremat tähelepanu äriühingu maksukoormust mõjutavatele tööjõumaksudele," soovitab maksukonsultant.

 Tõntsoni sõnul on viimaste aastate jooksul valitsenud maailmas selge suundumus äriühingute maksukoormuse vähendamisele ja lihtsustamisele ning ligi pooled maailma riikidest on viimase nelja aasta jooksul muutnud oma maksukeskkonda ettevõtjasõbralikumaks.

Hollandit kasutatakse väravana Euroopasse

Näiteks just seetõttu on USA ja Aasia ettevõtted hakanud Hollandit kasutama väravana Euroopasse.

Eesti riigile peaks kõige rohkem muret tekitama fakt, et lisaks välisfirmadele on viimastel aastatel ka mitmed Eesti ettevõtted hakanud end registreerima Hollandisse ning suunanud sellega oma maksurahast riigist välja.

"Oleme jõudnud olukorda, kus rahvusvaheliste investeeringute tegemisel on Eesti valdusfirma kasutamine üha mõttetum," tunnistab IPC Investments Groupi partner Indrek Elhi.

Investeerimisfirma on alates 2006. aastast teinud Rumeeniasse mitmeid investeeringuid. Esimeses laines kaasati Eestist kokku üle 80 investori, kelleks olid eeskätt suuremate pankade privaatpanganduse kliendid, pensionifondid ning eraisikud. Nende eestimaalaste raha kogusummas 4,6 miljonit eurot investeeriti Rumeenia kinnisvarasse Hollandi kaudu.

Eesti maksuregulatsioon sundis Hollandisse minema

"Loomulikult eelistaksime Hollandi asemel hoida oma valdusettevõtet Eestis, kui maksuregulatsioon seda vähegi soodustaks. Paraku on täna olukord vastupidine," rääkis Elhi.

"Iga kord, kui oma Hollandi trustoffice'ist (korporatiivteenuse pakkujad - toim) teenuste kohta arve saame, tuleb nukker tunne peale - palju parema meelega maksaks selliseid arveid Eesti teenusepakkujatele," tunnistas Elhi.

Otsus investeeringud Hollandi kaudu teha sündis koostöös maksunõustajatega tuntud rahvusvahelisest audiitorettevõttest. Argumente selleks ei tulnud Elhi sõnul just tikutulega otsida - Hollandi kasuks räägivad nii soodsad seadused, ELi liikmelisus kui ka riigi läbipaistvus. Eelmisel aastal müüs IPC Rumeenias kasumiga maha ühe kinnisvarainvesteeringu, mida tänu Rumeenia ja Hollandi vahel sõlmitud maksulepingule ei maksustatud. Vastavalt Hollandi maksuseadusele ei maksustatud Hollandis teenitud kasumit ega ka vastavate dividendide väljamaksmist.

”Muide, Hollandi valdusettevõtte omamine ei ole sugugi odav teenus,” ruttas Elhi etteruttavalt kummutama tekkida võivat kujutluspilti imeodavast maksuparadiisist või mugavast offshore piirkonnast. Kulud algavad umbes 500 000 kroonist aastas ning ”pakett” sisaldab mitmeid nn valgekrae-teenuseid: raamatupidamine, dokumentatsiooni korrashoid, suhtlemine kohalike asutustega, kontoriteenused jne. Kui jutt käib aga investeeringutest, mille maksumust märgitakse miljonite eurodega, tasub see kulutus Elhi sõnul ennast kuhjaga ära.

”Kõik toimib suurepäraselt. Et saaksime rahulikult magada, selle teadmise eest maksamegi,” märkis Elhi.

Maripuu: Hollandi aktraktiivsus kasvab

Redgate Capital juhtiv partner Veikko Maripuu kinnitab, et Holland on üha aktiivsemalt kasutatav maksukeskkond, seda eriti investeerimisfirmade ja kinnisvarasektori puhul. "Kui rääkida kinnisvarainvesteeringutest, siis teatud struktuure on tõesti üsna efektiivne Hollandi kaudu üles ehitada. Isegi kui kinnisvara on siinsamas Eestis või teistes Balti riikides, on Hollandi kaudu võimalik maksuefektiivselt väga kenasti toimetada. See on täiesti legaalne ja aktsepteeritud vorm ning Holland on osanud päris hästi oma positsiooni ära kasutada," tunnistab investeerimisspetsialist.

Parts: Eestis tuleb panna paika, mida me tahame

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on maksusüsteem Eesti jaoks tõsine järelemõtlemise koht - eelistasid ju buumiajal paljud Eesti ettevõtted väga lihtsatel põhjustel Läti kaudu äri ajada.

"See on kurioosne, et me ei suuda teha sellist maksusüsteemi, mis oleks enam-vähem atraktiivne, et investeeritaks kas Eestisse või Eesti kaudu Euroopa Liitu," ütles Parts, kelle sõnul ei saa muidugi kohe unistada Hollandi tasemest. "Aga me peaksime suutma ikkagi konkureerida ja olla atraktiivsed, muutumata sealjuures nn maksuvabaks piirkonnaks."

Parts rõhutas, et investeerijatel pole midagi selle vastu, et osa oma kasumist maksudena asukohariigile anda, kuid vastu tahetakse kindlust, et asjad selles riigis, sealhulgas maksusüsteem, on stabiilne ja toimiv. Selleni ei ole aga võimalik jõuda üleöö. "Alustuseks tuleb teada, mida me täpselt saavutada tahame, ning lasta nendel ideedel valmis küpseda. Praegu on tõepoolest tarvis uuesti mõelda, kas ja kuidas meie maksusüsteem uusi investeeringuid ligi meelitab," tunnistab majandusminister.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700