6. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rakendame lõpuks oma hea maksusüsteemi vankri ette!

Soome firmad võivad hakata massiliselt kapitali siia üle tooma, pääsemaks Soome tõusvast maksumäärast kapitali kasvult.

Nii arvab advokaadibüroo Borenius maksukonsultant eilses Kauppalehtis, tuues välja Soome progresseeruva kapitalikasvu maksu kitsaskoha. Soome tõstis kapitali maksustamise rahvusvaheliselt eriti kõrgele tasemele, kuni 32 protsendini. OECD riikide keskmine on 17%. Eestis otseselt kapitali kasvu maksu pole, osakute soetamis- ja turuväärtuse vahe maksustamist reguleerib tulumaksuseadus. "Soome pingutamine kapitalimaksuga on juba viinud kapitali põgenemisele Eestisse, kus on valmis ootamas 16 000 Soome firmat," kirjutas Kauppalehti.

Äripäeva arvates näitab see järjekordselt meie valitud maksusüsteemi õigsust. Aastast 2000 suure kisa ja kemplemisega kehtestatud kord, et ettevõtte tulu ei maksustata mitte selle tekkimisel, vaid alles väljavõtmisel, on osutunud edukaks. Kuid samas paneb Äripäev kõigile meie riigijuhtidele südamele - ärge isegi mõelge praegu maksude tõstmisele!

Sest erinevalt Soomest, Rootsist, Lätist ja teistest kriisi ajal võlgu võtnud naaberriikidest ei ole Eestil laenutaaka seljas, just seepärast peaksime hoopis valmis olema naaberriikidest pageva raha teenindamiseks. Just nagu eilne Kauppalehti kirjutas.

Jah, tõesti, ajal, mil lähinaabrid tõstavad makse, võib nii mõnelegi poliitikule pähe karata mõte, et meiegi võiksime ju seda teha, kas või natukenegi. Kuid see oleks libe tee - mõelgem, miks peaks üks välisettevõtja asuma tülikale kolimisprotsessile, kui ta sellest ei võida, kui maksude vahe jääb samale tasemele? Pigem hoiame oma praegust suhteliselt madalat taset ning püüame erakorralist tulu lõigata nn käibe kasvult. Või ehk tasuks veelgi radikaalsemaks minna ja proovida praegu hoopistükkis makse alandama asuda? Asuks esimesena näiteks tööjõumaksude kallale, mis meil praegu Euroopagi mõistes keskmisel, isegi veidi kõrgemal tasemel? Miks mitte see kaua-kaua laes hoitud töötuskindlustusmakse alla tõmmata?

Raha armastab vabadust. Raha voolab sinna, kus takistusi kõige vähem. Äripäeva arvates tuleb Eestis järjepidevalt arendada säärast majandus- ja maksukeskkonda, kuhu raha kogu maailmast voolata tahaks. Just seda sihti peame edasi rühkides silmas pidama.

Seepärast ongi meil praegu, ajal, mil teised Euroopa riigid peavad eelneva üle jõu elamise tõttu laenukoormust suurendama ja makse tõstma, ajalooline võimalus oma konkurentsivõimet veelgi kasvatada. Ja mitte ainult maksude paigale jätmisega, vaid koalitsioonileppes ette nähtust kiiremini makse alandades ja seeläbi end majanduslikult rahvusvaheliselt tõestades.

Rakendame oma hea maksusüsteemi siis lõpuks ometi ka vankri ette! Tegelikult peaksime süsteemsemalt ette võtma välisfirmade, -raha ja -tippspetsialistide Eestisse meelitamise. Esiteks peaksime vaatama, mida selleks oleks vaja ära teha. Lennu- ja raudteeühenduste parandamisest ja ka rahvusvahelisest koolist on juba korduvalt juttu olnud, kuid on veel palju detaile, mida võiks lahendada, alates e-riigi lihtsusest välismaalasele ja sotsiaalmaksulae kehtestamisest.

Autor: Lemmi Kann, Äripäev Juhtkiri

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700