Eestil on IPC Investments Groupi partner Indrek Elhi hinnangul väga hea võimalus saada analoogselt Hollandiga oluliseks keskuseks, mille kaudu tehakse investeeringuid kolmandatesse riikidesse.
Elhi loetles üles põhjused, miks ta sellesse kindlalt usub:
? Eesti on EL liige, seadusandlus ja asjaajamine on läbipaistev, suhteliselt madal korruptsioonitase.? Meil on olemas innovaatilised tehnilised võimalused ettevõtete haldamisel, millest paljudes lääneriikides veel undki ei osata näha: arenenenud internetipangad, digitaalallkirja rakendused, äriühingu asutamine elektrooniliselt, väärtpaberite elektrooniline register jne.? Meil on olemas väga tugeva tasemega inimesed õigus- ja finants- ja muudest ärivaldkondadest, kes on võimelised rahvusvahelisi kliente teenindama. Usun, et see töö on ka oma olemuselt Eestlase rahuliku ja analüütilise natuuriga väga sobiv.? Suudame teenust osutada kindlasti märksa odavamalt kui Hollandi ettevõtjad.”Miks ei võiks Eesti panustada näiteks sellele, et meelitada Hiinast Euroopasse tulevaid investeeringuid läbi Eesti? Hiina ettevõtted on täna aktiivsed ja ambitsioonikad rahvusvahelised laienejad. Suur osa Euroopa ja Aasia reisijateveost toimub läbi Helsinki, mis on meie jaoks siinsamas kõrval. Vajadusel võivad ju Eesti teenusepakkujad avada oma teenindusbürood ka Helsinki lennujaama ärikeskustes. Lisaks on Eestil sõlmitud üsna soodus maksuleping Hiinaga, mis annaks meile paljude riikide ees konkurentsieelise,” lahkas Ehki Eesti potentsiaali.Kuigi väljend ise on aastate jooksul üsna õhukeseks ja kõmisevaks kulutatud, võiks Elhi sõnul sellisest ärist saada see kaua otsitud Eesti Nokia.Eestisse aina sagedamini lendavad ärimehed ja investorid päästaksid muuhulgas ka ebakindlalt läbi majanduse õhuaukude laperdava Estonian Airi ning otse lennujaama kõrval troonivast Ülemiste Cityst saaks üleöö kullaauk, kui selle uhked koridorid kohalike trustoffice’itega täituksid. Seni kaudseid teid kasutav raha turgutaks teiste riikide asemel aga hoopis Eesti majandust.”Hollandi mudeli rakendamine ei too küll otseselt kaasa investeeringute voolu Eesti majandusse. Sisult on tegemist Eesti poolse teenuste ekspordiga, millest võidavad advokaadid, notarid, äri- ja maksunõustajad, pangad, raamatupidamisfirmad jt korporatiivteenuste osutajad, reisibürood, hotellid, bürookeskuste omanikud, ” rääkis Elhi. Potentsiaal äriteenuste mahu kasvuks on väga suur.”Selle tunnetamiseks on hea võimalus teha paaritunnine jalutuskäik Amsterdamis ja näha, kui palju trustofficeid, notareid, advokaate ja nõustajaid seal tegutsemas on – terved suured klaasmajad on neid täis!” vahendas Elhi pildikesi vanast heast Euroopast.Samas kasvaksid ka Eesti võimalused investeeringute meelitamisel Eesti äriprojektidesse - kui ikka välisinvestor mõned korrad aastas Eestit külastab, vaatab ta kindlasti ka siin avatud pilguga ringi.”Selleks peab riik kõigepealt looma seadusandliku baasi, ilmutama selleks kindlat soovi ja järjepidevust, ning siis hakkab kõik juba ise oma loomulikku rada pidi toimima,” on Elhi kindel.
Mis on esimesed sammud, mida ette võtta?) tegevusele. Tegemist on teenuse pakkujaga, kes teenindab välisinvestoreid Eestis registreeritud ettevõtte haldamisel. Nagu nimigi ütleb, on tegemist usalduse äriga ning seetõttu tuleb seadusandlusega tagada kõrged nõuded teenuseosutajatele, sealhulgas ärisaladuse hoidmine, rahapesu tõkestamine, maksude vältimise tõkestamine jne.
? Tulumaksu vabastus kasumilt osaluse võõrandamisest kolmandates riikides registreeritud tütarettevõtjatelt (sarnaselt dividendide vabastusele, mis täna juba eksisteerib). Sisult tähendab see seda, et näiteks kui Hiina ettevõtja investeerib Eesti kaudu Saksamaa tütarettevõttesse ning otsustab selle mõne aja pärast maha müüa, siis Eesti ei kasseeri sellelt tehingult teenitud kasumilt tulumaksu. See on kõige olulisem samm ning vajab tulumaksuseaduse muutmist.? Uute maksulepingute sõlmimine riikidega, kellega Eestil veel neid ei ole ning läbirääkimiste avamine olemasolevate maksulepingute soodsamaks muutmiseks. Siinjuures ei päde kindlasti ametnike kommentaar, et see ei ole võimalik. Hollandil, Küprosel ja veel mõnel riigil on see läbi aegade olnud igati võimalik. Küsimus on vaid selles, kas peame seda ise oluliseks või mitte.? Regulatsioonide loomine korporatiivteenuste pakkujate (inglise keeles trustoffice
"Minu arvates võiksid korporatiivteenuste pakkujad olla eraldi litsenseeritavad ning tegutseda finantsinspektsiooni järelvalve all sarnaselt pankadele, kindlustusettevõtetele ja investeerimisfondidele," ütles Ehli.
Seotud lood
Audiitor- ja konsultatsioonifirma Ernst & Young hollandlasest partner Marco Groen arvab, et Eestil aitab atraktiivsemate riikide maksustrateegiaid üle võtta majanduse kiire kohandumine. Samas hoiatab maksuspetsialist, et meil on väga raske muuta oma maksusüsteem sama külgetõmbavaks kui Hollandis.
Ernst&Yound Baltic ASi maksupartner ja juhatuse liige Ranno Tingase sõnul on Holland ettevõtete jaoks hea värav Euroopasse, mille kasutamisel peab siiski maksuriskidega arvestama.
Eesti maksusüsteemi parandamiseks tuleks käituda rohkem läbimõeldult, ütles advokaadibüroo Sorainen vanempartner Aku Sorainen kommentaariks Äripeva tänasele kaaneloole "Tark raha jookseb Hollandisse".
Ehkki viimaste aastate jooksul on välisraha sissevool Eestisse tunduvalt vähenenud, on meie vastu hakanud üllatuslikult huvi tundma Holland. Raha sissevool sellest väikeriigist on kasvanud niivõrd suurte hüpetega, et Holland annab praegu koguni enamiku meile tulevatest välisinvesteeringutest. Kuidas on see võimalik?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.