Eesti maksusüsteemi parandamiseks tuleks käituda rohkem läbimõeldult, ütles advokaadibüroo Sorainen vanempartner Aku Sorainen kommentaariks Äripeva tänasele kaaneloole "Tark raha jookseb Hollandisse".
"Tänases Äripäevas tuuakse Eestile eeskujuks Hollandi maksusüsteemi. Mida omalt poolt Eesti seadusandjatel teha soovitaksite, et siinset keskkonda kapitali jaoks atraktiivsemaks muuta? Saab see tõesti olla vaid aastakümnete pikkuse järepideva töö tulemus või õnnestuks hea asi kiiremini ära teha?" tahtis täna toimunud online-intervjuus teada Äripäeva lugeja.
Aku Sorainen rõhutas, et Eesti maksusüsteemi parandamiseks tuleks käituda rohkem läbimõeldult ja tõi välja järgmised punktid:
- täpsustama peaks investeerimisfondide maksustamisega seotut;
- samuti Eesti ettevõtjate välismaiste püsivate tegevuskohtade maksustamisega seotut;
- tütarühingute müügist tekkiva tulu arvelt makstud dividend peaks olema vaba dividendimaksust;
- läbi rääkima ja sõlmima peaks rohkem maksulepinguid;
- tööjõumaksud peaks olema madalamad;
- rahandusministeerium peaks huvi tundma tüüpstruktuuride maksurežiimide parandamise vastu (holdingud, finantseerimiskehad, isiklikud investeeringud, intellektuaalse omandi hoidjad, vahendusfirmad) ja tegema koostööd maksunõustajatega;
- maksusüsteemi stabiilsust tuleb järjepidevalt kinnitada;
- kõigi füüsiliste isikute erikontole (investeerimiskontole) laekunud tulu võiks olla maksuvaba kuni tarbimisse võtmiseni;
- töötajate koolitamine ei tohiks kaasa tuua erisoodustusmaksukohustust;
- kinni tuleks panna maksusüsteemi väärkasutamist lubavad maksuaugud (käibemaksupettused);
- teha muudatused käibemaksu kumuleerumise vältimiseks (loe näiteks
SIIT.),
jne;
- vältida tuleks harvaesinevate ja kummaliste maksude kehtestamist äriühingutele (nagu näiteks müügimaks ja rahandusministeeriumi planeeritav "soodushinna tulumaks").
Seotud lood
Audiitor- ja konsultatsioonifirma Ernst & Young hollandlasest partner Marco Groen arvab, et Eestil aitab atraktiivsemate riikide maksustrateegiaid üle võtta majanduse kiire kohandumine. Samas hoiatab maksuspetsialist, et meil on väga raske muuta oma maksusüsteem sama külgetõmbavaks kui Hollandis.
Eestil on IPC Investments Groupi partner Indrek Elhi hinnangul väga hea võimalus saada analoogselt Hollandiga oluliseks keskuseks, mille kaudu tehakse investeeringuid kolmandatesse riikidesse.
Ernst&Yound Baltic ASi maksupartner ja juhatuse liige Ranno Tingase sõnul on Holland ettevõtete jaoks hea värav Euroopasse, mille kasutamisel peab siiski maksuriskidega arvestama.
Ehkki viimaste aastate jooksul on välisraha sissevool Eestisse tunduvalt vähenenud, on meie vastu hakanud üllatuslikult huvi tundma Holland. Raha sissevool sellest väikeriigist on kasvanud niivõrd suurte hüpetega, et Holland annab praegu koguni enamiku meile tulevatest välisinvesteeringutest. Kuidas on see võimalik?
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Mängu viimane päev on 20.10
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele