Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kummist „seotud isiku“ mõiste
Seotud isiku mõiste tulumaksuseaduses on nagu tükk kummi - kunagi ei tea ette, mis kuju see võtta võib, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas.
Rahandusministeerium avalikustas 16. novembril tulumaksuseaduse muudatuste uue versiooni, mis puudutab ka seotud isiku mõistet. Kui esialgu oli seaduse muudatuste jõustumise ajaks planeeritud 1. jaanuar 2010, siis nüüd on jõustumist aasta võrra edasi lükatud. Seega on ettevõtjatel rohkem aega eelseisvateks muudatusteks valmistuda ja aru saada, kellega nad on seotud isikud.
See ei pruugi olla üldsegi lihtne ülesanne, sest lähtuda tuleb määratlemata kriteeriumitest, mis võivad anda päris huvitavaid tulemusi. Näiteks võivad muutuda seotud isikuks laenuandja ja laenusaaja või ühise ürituse korraldajad. Seda muidugi eeldusel, et on tuvastatav ühine majanduslik huvi või valitsev mõju.
Kui praegu on seotud isiku määratlemise aluseks eelkõige formaalsed seosed – sugulus, abielu, osaluse suurus, kuulumine kontserni jne (tulumaksuseaduse § 8), siis plaanitavate muudatuste kohaselt on seotud isik määratletud subjektiivsete kriteeriumite kaudu – ühine majanduslik huvi või valitsev mõju. Viimased on määratlemata õigusmõisted, mida kohtud on mõningates kohtulahendites selgitanud.
Näiteks kohtupraktika järgi võib ühist majanduslikku huvi väljendada pikaajalisel lepingulisel alusel põhinev majandussuhe. Praegu kehtiv loetelu seotud isikutest jääb seadusesse mitteammendava näidisloeteluna, mis aitab mõista ühist majanduslikku huvi või valitsevat mõju.
Eelnõu seletuskirja järgi on näiteks ühine majanduslik huvi ka maksudest kõrvalehoidmine. Nii seob isikuid ühine majanduslik huvi ka juhul, kui isikud sõlmivad kokkuleppe turuväärtusest erineva hinnaga tehingu tegemiseks eesmärgiga jagada omavahel maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidmisega „säästetud” summa.
Samuti toob seletuskiri näite, et ühise majandusliku huvi puhul tegutsevad isikud ühise eesmärgi nimel, annavad näiteks mõlemad oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse. Valitsev mõju seisneks otseses või kaudses häälteenamuses teises juriidilises isikus või võimaluses juhtorgani liikmeid tagasi kutsuda. Seega võib valitsev mõju tuleneda näiteks aktsionärilepingust.
Haldus- ja kohtupraktika sisustada jääb küsimus, kui pikaajaline selline huvi või mõju peab olema ning kui oluline peab selle osakaal olema äriühingu kogu tegevusest. Kas eeldatakse korduvaid tehinguid või tekib valitsev mõju või ühine majanduslik huvi ka ühekordsest tehingust.
Ranno Tingas räägib sellel teemal Äripäeva seminaril "Siirdehindadega seotud riskid", mis toimub 25. novembril Radisson BLU konverentsikeskuses.
Autor: Lemmi Kann, Ranno Tingas
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele