Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MTA siduvate eelotsuste praktika: aktsiaoptsioon tütarettevõtja töötajatele
20. märtsil 2008 andis MTA siduva eelotsuse juhuks, kus emaettevõtja soovib korraldada suunatud aktsiaoptsiooni tütarettevõtja töötajatele. Maksuhalduri hinnangut ja siduvat eelotsust paluti maksustamise aspektide osas seoses tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1, § 49 lg 1, § 50 lg 1 ja lg 4, § 51 lg 2 ja § 52 lg 2 rakendamisega.
Kuivõrd TuMS § 48 lg 3 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei hõlma töötaja mõiste seotud isiku töötajaid ja samuti ei ole tööandja mõistet vastavalt laiendatud (TuMS § 48 lg 2), asus maksuhaldur seisukohale, et tegemist ei ole erisoodustuse andmisega TuMS § 48 lg 1 tähenduses tingimusel, et erisoodustusena käsitletava hüve andmisega kaasnevad kulud kannab 100% emaettevõtja.
Kantud kulutused on optsiooni andja (emaettevõtja) ettevõtlusega seotud kulud TuMS § 32 lg 2 tähenduses. Emaettevõtja ettevõtlusega seotud kuludega on tegemist ka juhul, kui ta teeb optsiooniprogrammi haldamisega seoses väljamakseid kolmanda isiku poolt osutatud teenuse eest.
Optsioonide andmine ei ole käsitletav kingituse tegemisena TuMS § 49 lg 1 tähenduses juhul, kui optsiooni saajad maksavad optsiooni alusvaraks olevate aktsiate õiglasel väärtusel põhineva optsioonipreemia.
Kõnesoleval juhul ei tuvastanud maksuhaldur asjaolusid, millega kaasneks maksukohustus TuMS § 50 lg 1 alusel. Kuna seotud isikute loetelu on TuMS kehtiva redaktsiooni kohaselt ammendav, puudub seadusest tulenev alus lugeda seotud isikuteks emaettevõtjat ja tütarettevõtja töötajaid. Seega ei ole tegemist seotud isikute vahelise tehinguga ja puudub alus ka TuMS § 50 lg 4 kohaldamiseks.
Taotluses kirjeldatud asjaoludel tekib maksukohustus töötajatel füüsiliste isikutena kas optsioonide või optsiooni alusvaraks olevate aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele, maksu objektiks on sel juhul kasu väärtpaberite võõrandamisest.
Kommentaar
Kui jätta kõrvale see, et eelotsuse koostaja ei ole korralikult lugenud tulumaksuseaduse sisukorda ega tea eri peatükkide isikulist kehtivust, on järeldused õiged ja korrektselt põhjendatud. Kuid siingi on eelotsuse küsija teinud karuteene. Nagu näha ka järgmisest kaasusest, tundub tekkivat seaduspärasus — taotlejale positiivse sisuga eelotsusele järgneb muudatuse tegemine maksuseaduses, mis MTA jaoks “probleemi” lahendab. Rahandusministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõus, mis peaks seadusena kehtima juba 2010. aasta algusest, on muu hulgas plaanis täiendada TuMS § 48 lõiget 6 selliselt, et tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida annab tööandjaga seotud isik.
Artikli autorid on EML juhatuse esimees Lasse Lehis ja EML vanemjurist, EML ajakirjas MaksuMaksja nr 10, 2009.
MaksuMaksja õigustoimetaja Martin Huberg.Artikkel ilmus
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele