Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MTA siduvate eelotsuste praktika: oma aktsiate omandamine
2008. aastal andis MTA mitu siduvat eelotsust küsimuses, mis puudutab oma aktsiate (osade) tagasiostmist ja selle tulemusena tehtava väljamakse maksustamist lähtuvalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lõikest 2.
Kõikidel juhtudel lähtus MTA siduva hinnangu andmisel taotluses kirjeldatud toimingu tegelikust majanduslikust sisust. Juhul kui kavandatava toimingu kirjeldusest ilmnes, et taotleja sooviks on pigem jaotada kasumit ja seetõttu on kasumi jaotamine ümber nimetatud oma aktsiate/osade omandamiseks, hindas MTA seda kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavat tehingut maksukorralduse seaduse § 84 tähenduses.
Hinnangu andmisel tugines MTA muu hulgas Euroopa Kohtu 21. veebruaril 2008. aasya kohtuasjas nr C-425/06 avaldatud seisukohale, mille kohaselt majanduslikust sisust lähtumiseks ning tehingute ümberkvalifitseerimiseks piisab, kui maksusoodustuse saamine on skeemi peamine eesmärk. Samas ei pea see olema ainus eesmärk. Seejuures võivad skeemil olla ka teatud majanduslikud eesmärgid, mõningate majanduslike eesmärkide (põhjenduste) olemasolu ei välista aga majanduslikust sisust lähtumist. Euroopa Kohus kasutab viidatud lahendis terminit „miinimumkünnis”, mille ületamisel on võimalik tehing selle majanduslikust sisust lähtuvalt ümber kvalifitseerida.
Lähtuvalt miinimumkünnisest hindas MTA toimingu sooritamisest saadavat kohest kasu, milleks oli enamikul juhtudel maksudest saadav võit ja kaugemaid eesmärke, milleks oli enamikul juhtudel tulevikus tekkida võiv, kuid hetkel veel konkretiseerimata võimalus kasutada omandatud aktsiaid/osasid taotlejate poolt nimetatud erinevatel eesmärkidel.
MTA hinnangul tuleb toimingu majanduslikku sisu hinnata toimingu sooritamise hetkel ja sellest lähtuvalt kaaluda, milline on toimingu peamine eesmärk. Põhimõtteliselt saaks iga taotleja MTA järelduse õigsust kontrollida vastusega küsimusele, kas taotluses kirjeldatud toiming jäänuks sooritamata juhul, kui sellega ei kaasnenuks võimalus kasumi maksuvabaks jaotamiseks.
MTA hinnangul võis mitmel juhul taotluses kirjeldatud oma aktsiate omandamise ajendiks olla just 1. jaanuaril 2009 jõustunud TuMS muudatused, mille tulemusena aktsiate/osade omandamisel tehtava väljamakse maksustamine on muutunud ja millega reeglina kaasneb tulumaksu maksmise kohustus.
MTA märgib, et hinnang kõnesoleva maksustamise kohta ei sõltu üldjuhul taotleja kinnitusest, et kirjeldatud toiming viiakse läbi rangelt äriseadustikus sätestatud tingimusi järgides, kuna äriseadustikus sätestatud regulatsiooni järgimine või mittejärgimine kavandatava tehingu läbiviimisel ei oma maksõiguslikku tähendust. Maksukohustus tekib maksuseaduste alusel ja maksuhaldur lähtub tehingute ja toimingute maksustamisel nende tegelikust majanduslikust sisust ja eesmärgist.
Just toimingu majanduslikust sisust ja eesmärgist lähtuvalt leidis maksuhaldur vähemalt ühel juhul, et taotluses kirjeldatud oma aktsiate omandamisel tehtud väljamaksed ei olnud käsitletavad dividendi väljamaksetena. Muu hulgas ei saa kasumi jaotamisest rääkida olukorras, kui omanikke on rohkem kui üks ja väljamakseid ei tehta samaaegselt kõikidele aktsionäridele/osanikele.
Kommentaar)
Siin on MTA jällegi asunud omavoliliselt välja mõtlema olematuid maksustamisobjekte. Oma aktsiate omandamine ongi üks kasumi jaotamise viis ning seadusandja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud tahte kohaselt oli selline kasumi jaotamise viis kuni 31. detsembrini 2008 maksustatav vastavalt TuMS § 15 lõigetele 2 ja 3 ja alates 1. jaanuarist 2009 vastavalt TuMS § 50 lõikele 2. Praegu soovib MTA rakendada 1. jaanuarist 2009 kehtivat TuMS § 50 lg 2 uut redaktsiooni tagasiulatuvalt.
Artikli autorid on EML juhatuse esimees Lasse Lehis ja EML vanemjurist,
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele