seadusemuudatused

1. juulist jõustus Euroopa Liidu ülene käibemaksureform, mis muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äritegemise ning uutele turgudele sisenemise lihtsamaks. Saates räägime sellest, miks on reformi vaja ja mida muutused e-kaupmeestele kaasa toovad.

Alates 1. jaanuarist 2022 viiakse käibemaksuseadusesse sätted, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.

Seoses Euroopa Liidu üleste maksumuudatustega tuleb alates 1. juulist kõik kolmandatest riikidest saabuvad saadetised deklareerida ja tasuda neilt käibemaks. Maksumuudatused kehtivad ka neile kaupadele, mis on ostetud enne 1. juulit, kuid saabuvad pärast määratud kuupäeva.

Justiitsministeerium tahab vähendada alimentide tasumisega hädas olevate lapsevanemate hulka ja võlgadega kaasnevaid kohtuasju, kuid võtab sellega paljudelt lastelt kohtus välja võideldud raha lihtsalt käest. Kui paljudelt, seda ei oska ministeerium isegi umbkaudu pakkuda.

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.

Mai alguses jõustusid seadusemuudatused, millega pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni 2021. aasta lõpuni. Muudatus võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.