seadusemuudatused

Jaanuarist 2022 jõustub mitu olulise mõjuga seadust, mille eelnõu on välja töötatud justiitsministeeriumis. Muutub miinimumelatise suurus, digisisu ostmisel kaitstakse paremini tarbija õigusi, monopolid hakkavad maksma järelevalvetasu, muutuvad kohtulõivud, tsiviilkohtupidamises laieneb liht-, kirjaliku ja maksekäsu kiirmenetluse kasutamine ning lihtsustuvad kohtudokumentide kättetoimetamise reeglid. Täieneb ka teabevahetus Euroopa Liidu riikide äriregistrite vahel.

Esimesest jaanuarist jõustuv käibemaksuseaduse muudatus võimaldab vähendada oma maksukohustust.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seadusega (digilahendused äriühinguõiguses) (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Seadusega võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, mille eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Keelu rikkumise korral nähakse ette trahvid nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

Alates 1. jaanuarist 2022 viiakse käibemaksuseadusesse sätted, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriregistri seaduse eelnõu, mis jõustumisel kaotab osaühingute vähima osakapitali nõude, paneb osanike nimekirja pidama registripidaja ning muudab osaühingu ja aktsiaseltsi netovara nõuet ja võlausaldaja võimalusi nõuda kahju hüvitamist.