Pangad saavad õiguse makset edasi lükata pettuseohu korral

Eesti inimesed kaotasid RIA andmetel mullu petturitele 29 miljonit eurot, kolm korda rohkem kui aasta varem - olgugi, et pettustest ilmus sadu artikleid ja korraldati mitmeid teavituskampaaniaid. Ettevõtted kaotasid Eesti Panga andmetel ainuüksi maksekorralduspettustega üle 10 miljoni euro.

Raamatupidajad ja finantsjuhid on kelmide jaoks esmane sihtmärk ja põhjus on lihtne: neil on ligipääs rahale. Ja maikuu oli Eesti küberruumis erakordselt aktiivne: toimus 1561 mõjuga intsidenti, see on kõrgeim näitaja sellel poolaastal.

Maksepettus ei sünni mitte alati tähelepanematusest, vaid sageli hoopis töökorraldusest, mis paneb ühele inimesele liiga suure vastutuse, selgitavad riske CHK Tallinna büroo juhataja Anneli Rõuk ja äriarenduse ning teenindusjuht Raili Ilves.

Esimese asjana küsib inimene küberrünnakuga pihta saades alati, et mis ma nüüd teen ja mis edasi saab, aga siis on juba lootusetult hilja, kinnitab TALTECH teadur ja küberturbe ekspert Tiia Sõmer.

Kui oled aastaid töötanud mõne ettevõtte pearaamatupidajana, võib ühel hetkel tekkida tunne, et kõike on juba tehtud ja nähtud. Aga kuhu edasi? Suurkorporatsioonis pearaamatupidaja ametit pidanud Kaspar Tihane leidis enda jaoks uue võimaluse teenusettevõttes – nüüd on ta Grant Thornton Balticus vanemraamatupidaja ning raamatupidamise grupijuht.