Pahatahtlike ettevõtjate kütt: likvideerijate karistused on liiga leebed. “Raamatupidamisrikkumisi tuleks karmistada”
Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu sõnul tuleks karmistada karistusseadustikus raamatupidamisrikkumisi puudutavat paragrahvi, et tõhusamalt võidelda firmamatjate tegevusega.
Juhatuse liige ei vastuta äriühingu võlgade eest üldjuhul isiklikult, kuid erandid on olemas ja kohtupraktikas saavad need aina selgemaks. Millistel juhtudel saab võlausaldaja esitada kahjunõude otse juhatuse liikme vastu ning mida on Riigikohus viimastel aastatel sellel teemal otsustanud?
Miks keegi ei reageerinud, märgid olid ju olemas, küsib maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Ja põhjusega, sest varatute ja maksejõuetute ettevõtete võlad on kolme aastaga kasvanud ligi 200 miljoni euroni.
Läti lennufirma Air Balticu kehv finantseis, valitsuse surve ning reitinguagentuuri hoiatus maksejõuetuse lähenemisest külvavad taas pankrotihirmu. Kui peaks juhtuma halvim, on lootust raha tagasi saada vaid klientidel, kes tegid juba ostuhetkel õiged valikud.
Peagi neli aastat pankrotis olnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu läks oma audiitori vastu ja nõuab temalt 2 miljonit eurot. 1 miljonit tahab ühistu saada ka nõukogu liikmetelt.
Kui oled aastaid töötanud mõne ettevõtte pearaamatupidajana, võib ühel hetkel tekkida tunne, et kõike on juba tehtud ja nähtud. Aga kuhu edasi? Suurkorporatsioonis pearaamatupidaja ametit pidanud Kaspar Tihane leidis enda jaoks uue võimaluse teenusettevõttes – nüüd on ta Grant Thornton Balticus vanemraamatupidaja ning raamatupidamise grupijuht.