Eesti paneb pausile võrdse palga direktiivi ülevõtmise. Äripäeva personalijuht: “Riik käitus alatult”
Valitsus hindas Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi liiga bürokraatiarohkeks ning lükkas selle ülevõtmise edasi. Esialgsne plaan oli nõuded üle võtta 7. juuniks 2026.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumist kahe aasta võrra edasi, et säästa ettevõtjaid liigsest bürokraatiast. Seniks paneb Eesti direktiivi ülevõtmise pausile, teatas ministeerium.
Eestis on avalike teenistujate palgad avalikud, erasektori töötajate sissetulekud aga mitte. See on mõtlemise koht, sest siin võib olla kasutamata potentsiaali, et maksukoormuse jaguneks õiglasemalt, arutleb Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik.
Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning kõige madalam majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajatel, selgub Statistikaameti värsketest palgaandmetest.
Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele. Alampalk tõuseb 1. aprillist.
Sel aastal jõustuv palkade läbipaistvuse direktiiv toob muu hulgas kaasa ka avatumad palgavestlused – see on uus olukord, aga kasulik areng nii tööandjale kui töötajale.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.