Korteriühistute mureteemad. Kas raamatupidaja töö jääb tegemata?
Korteriühistute üldkoosolekuid kimbutab osalejate vähesus näiteks põhjusel, et nad justkui ei ole seda teadet kätte saanud. Riigikohtu hiljutist lahendit sel teemal lahkab Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust.
Vähese osalemise põhjus korteriühistuste üldkoosolekutel on sageli see, et liikmed ei ole teadet kätte saanud
Foto: Indrek Susi
Urmas Mardi sõnul ei saa kedagi sundida koosolekul osalema, kuid esmatähtis on see, et korteriühistu liikmed teate kätte saaks. "Samas tahan ma rõhutada, et hoolas korteriomanik ikka koosolekul osaleks ja ühistus toimuva vastu aktiivselt huvi tunneks," toonitas Mardi.
Üha enam on kasutusel eraisikutele saadetavad e-arved. Paljude korteriomanikega ühistutele annavad e-arved võimaluse efektiivsuseks ja kulude vähendamiseks.
Korteriomanik vaidlustas kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega paigaldati majja valvekaamerad. Avaldaja leidis, et kaamerad riivavad tema privaatsust.
Korteriühistu kui juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane ning ühistu juhatus peab korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust ning esitama majandusaasta aruande.
Raamatupidamise sisseostmine teenusena on viimastel aastatel selgelt kasvanud ja eriti märgatav on see mikro- ja väikeettevõtete seas. K&R Äriteenused OÜ juhi ja omaniku Karin Buströmi sõnul on kasvu soodustanud nii tööjõupuudus ja palgakulude tõus kui ka pilvepõhiste raamatupidamislahenduste areng, mis võimaldab teenust pakkuda efektiivselt ja asukohast sõltumatult. Samuti soovivad ettevõtjad aina enam keskenduda oma põhitegevusele, andes tugifunktsioonid spetsialistide kätte.