Korteriühistute mureteemad. Kas raamatupidaja töö jääb tegemata?
Korteriühistute üldkoosolekuid kimbutab osalejate vähesus näiteks põhjusel, et nad justkui ei ole seda teadet kätte saanud. Riigikohtu hiljutist lahendit sel teemal lahkab Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust.
Vähese osalemise põhjus korteriühistuste üldkoosolekutel on sageli see, et liikmed ei ole teadet kätte saanud
Foto: Indrek Susi
Urmas Mardi sõnul ei saa kedagi sundida koosolekul osalema, kuid esmatähtis on see, et korteriühistu liikmed teate kätte saaks. "Samas tahan ma rõhutada, et hoolas korteriomanik ikka koosolekul osaleks ja ühistus toimuva vastu aktiivselt huvi tunneks," toonitas Mardi.
Üha enam on kasutusel eraisikutele saadetavad e-arved. Paljude korteriomanikega ühistutele annavad e-arved võimaluse efektiivsuseks ja kulude vähendamiseks.
Korteriomanik vaidlustas kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega paigaldati majja valvekaamerad. Avaldaja leidis, et kaamerad riivavad tema privaatsust.
Korteriühistu kui juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane ning ühistu juhatus peab korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust ning esitama majandusaasta aruande.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.