Maksuresidentsust ei saa määrata ainult rahvastikuregistri andmete põhjal
Halduskohus analüüsis olukorda, kus maksuhaldur leidis, et füüsilist isikut ei saa lugeda Eesti maksuresidendiks, kuna Eesti rahvastikuregistris on tema elukohaks märgitud Soome Vabariik.
Maksuhaldur toetus eelkõige rahvastikuregistri seaduse § 66 lõikele 1, mille alusel tuleb sellisel juhul, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, lähtuda rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.
Heli Raidve, lektor ja tööõiguse spetsialist tegi seekordsel Pärnu Raamatupidamiskonverentsil ettekande teemal "10 kuuma kohtuotsust ja natuke tööõiguslikke uudiseid“. Kümme kohtusotsust käsitlesid kõik töötasu vaidlusi väga erinevates aspektides.
Riigikohtu üldkogu otsustas mööblitootja Tarmeko endise juhi kriminaalasjas, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahjunõude teatud tingimustel kümne aasta jooksul – varasemas kohtupraktikas oli see tähtaeg eranditult viis aastat.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.