Maksuresidentsust ei saa määrata ainult rahvastikuregistri andmete põhjal
Halduskohus analüüsis olukorda, kus maksuhaldur leidis, et füüsilist isikut ei saa lugeda Eesti maksuresidendiks, kuna Eesti rahvastikuregistris on tema elukohaks märgitud Soome Vabariik.
Heli Raidve, lektor ja tööõiguse spetsialist tegi seekordsel Pärnu Raamatupidamiskonverentsil ettekande teemal "10 kuuma kohtuotsust ja natuke tööõiguslikke uudiseid“. Kümme kohtusotsust käsitlesid kõik töötasu vaidlusi väga erinevates aspektides.
Riigikohtu üldkogu otsustas mööblitootja Tarmeko endise juhi kriminaalasjas, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahjunõude teatud tingimustel kümne aasta jooksul – varasemas kohtupraktikas oli see tähtaeg eranditult viis aastat.
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.