Faktooring on teenus, mille puhul ettevõtte nõudeid, näiteks müügiarveid tasub keegi kolmas, ehk lihtsamalt öeldes, tasutakse arved ettevõttele kohe peale väljastamist vahendaja poolt. Kuidas seda tehingut raamatupidamises kajastada?
Vastavalt Raamatupidamistoimkonna juhendile nr 3 (finantsinstrumendid) kujutab faktooringleping endast nõuete müüki. Sõltuvalt faktooringlepingu tüübist jagunevad faktooringu lepingud kaheks:
Likviidsuse ehk maksevalmiduse all peetakse silmas ettevõtte võimekust täita kohustusi kohe, kas olemasolevate vahendite abil või sellise vara olemasolul, mida on võimalik kiiresti maksevahendiks sobivasse vormi vahetada. Kriisi ajal, kui tulu on vähenenud ja arvete laekumine venib, tuleb vaadata teiste võimaluste poole, kuidas ettevõttesse likviidsus tagasi saada.
COVID-19 pandeemiaga kaasnev üleilmne eriolukord paneb ettevõtted ja nende juhid raskesse olukorda. Üheks olulisemaks teemaks on ettevõtete rahavoogude juhtimine ja otsused likviidsuse hoidmiseks, kirjutab Grant Thornton Balticu finantsnõustamise valdkonna juht Mikk Mägi.
Finantseerimisasutused pakuvad ettevõtetele raharingluse elavdamiseks faktooringut. See on majandustegevuse rahastamise viis, mille korral krediitmüügist tekkinud nõuded ostjate vastu, mille laekumistähtaeg ei ole veel saabunud, müüakse kolmandale tehinguosalisele – finantseerimisasutusele ehk faktoorile.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.