Autor: Juta Tikk, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor • 6. jaanuar 2020

Faktooring kui arvelduskrediidi alternatiiv

Finantseerimisasutused pakuvad ettevõtetele raharingluse elavdamiseks faktooringut. See on majandustegevuse rahastamise viis, mille korral krediitmüügist tekkinud nõuded ostjate vastu, mille laekumistähtaeg ei ole veel saabunud, müüakse kolmandale tehinguosalisele – finantseerimisasutusele ehk faktoorile.
TÜ lektor Juta Tikk selgitab faktooringut
Foto: Meeli Küttim

Ettevõttele laekub faktoorilt nõuete müügist raha, mida ta saab kasutada oma edasises tegevuses. Faktooritakse ainult rahalisi nõudeid. Selliseid nõudeid, mis on rahaliselt hinnatavad, ei saa faktoorida. Faktooring erinebki laenust osaliste arvu poolest. Laenutehingusse on kaasatud kaks osapoolt, riigisisese faktooringu osalisi on kolm: kauba või teenuse müüja, ostja (deebitor ehk faktooringuvõlgnik) ja faktoor. Ekspordifaktooringu korral on osalisi neli. Müüja on eksportiv ettevõte ja ostjad asuvad välismaal. Tehingus on omavahel seotud kauba müüja, ostja, eksportfaktoor ja importfaktoor. Ekspordifaktooringut nimetatakse ka kahe faktooriga süsteemiks.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700