Valitsus kiitis heaks maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatus, mille alusel hakkavad liikmesriigid 2020. aastast omavahel vahetama infot piiriüleste maksuskeemide kohta.
„Viimastel aastatel lahvatanud andmelekke skandaalid on näidanud, kuidas osa ettevõtjatest kasutab erinevaid maksude planeerimise skeeme, et peita oma vara ja vähendada maksukoormust. Selline asi halvendab üldist ettevõtluskeskkonda ning vähendab ka riikide maksutulusid,“ ütles rahandusminister Martin Helme.
„Maksuskeemide edastamine annab riikidele infot võimalike lünkade kohta nende maksuseadustes ja aitab senisest efektiivsemalt võtta tarvitusele vastumeetmeid ning agressiivse maksuplaneerimisega võidelda,“ lisas rahandusminister.
Agressiivne maksuplaneerimine võimaldab ära kasutada äriühingute maksustamise süsteemide vahelisi ebakõlasid, lõigata kasu maksude soodusrežiimidest või tõlgendada seaduseid viisil, mis ei olnud seadusandja poolt ette nähtud.
Ka tavapärane piiriülene äritegevus võib 2020. aasta alguses jõustuvate seadusemuudatuste valguses olla hoopis maksuskeem, mille sisu tuleb edaspidi maksuhaldurile karistuse ähvardusel ette kanda.
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat
Tanel Molok räägib konverentsil
Mis muutub raamatupidaja töös aastal 2020? sellest, mis on need sihikule võetud maksuskeemid, kes on kohustatud nendest maksuhaldurit teavitama ning kuidas peaks see teavitus välja nägema.
Lisainfo ja registreerimine
SIIN.
Teatamiskohustus kehtib selliste maksuskeemide kohta, mis vastavad direktiivis sätestatud tunnustele. Teavet selliste skeemide kohta peavad esmajoones esitama Eestis tegutsevad nõustajad, kes on skeemi välja töötanud. Maksuskeemi avaldajat skeemi loomise eest ei karistata.
Juhul kui maksuskeem on välja töötatud väljaspool Euroopa Liitu, tuleb skeemi ostnud siin asuval või tegutseval maksukohustuslasel maksuskeemist maksuhaldurile ise teada anda. Skeemid esitatakse maksu- ja tolliametile, kes edastab need Euroopa Komisjoni peetavasse keskregistrisse, mille kaudu on liikmesriikidel juurdepääs neid puudutavale teabele.
See meede on jätkuks mitmetele varasematele piiriülestele algatustele maksuplaneerimise ja maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamiseks. Sama meede sisaldub ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksubaasi õõnestamise ja kasumite nihutamise takistamise paketis.
Seaduse jõustumine on planeeritud 2020. aasta 1. jaanuarist ja seda tuleb kohaldada 2020. aasta 1. juulist. Direktiivil on õigusjõud alates selle jõustumisest 25.6.2018. Seetõttu tuleb esitada teave ka skeemide kohta, mida hakati rakendama ajavahemikul 25.6.2018 – 30.6.2020.
Allikas: Rahandusministeerium
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.