Skeemitajad ei puhka: Eesti ettevõte kaotas 1,7 miljonit eurot
Petturid trikitasid ühelt Eesti ettevõttelt välja ligi poolteist miljonit eurot, mis on teadaolevalt suurim summa. Pettuste tõkestajad selgitavad siin artiklis skeemitajate leidlikkust ja enam levinud petuskeeme.
Petturid võtavad ohvriga ühendust pärast mitme nädala pikkust eeltööd. Varasemate aastatega võrreldes on näiteks märkimisväärselt paranenud skeemitajate eesti keele oskus. Foto on illustratiivne
Raamatupidamispettused põhjustavad tõsist kahju, paljudel juhtudel hävitavad lõpuks ettevõtte ning toovad kahju neile, kes on firmat usaldanud. Seega on oluline osata ära tunda ja märgata pettuse märke ja neid ennetada.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.
Küberrünnakute ja -pettuste puhul on kriitiliselt oluline häbikultuuri vältimine ja eksimustest rääkimise julgustamine, kirjutab Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
Need ei ole stseenid krimisarjast, vaid ettevõtete reaalsus siinsamas Eestis, kus ettevõtetelt on raha röövitud küberpettustega. Sel aastal on pettustest antud teada juba sama palju, kui oli 2024. aastal kokku.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.