Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui kalleid prille peab tööandja hüvitama?
Lugeja küsib: Minu ettevõtte töötajad töötavad palju kuvariga ning seetõttu kontrollitakse neil töötervishoiuarsti juures regulaarselt ka nägemist. Määrus ütleb, et kontrolli töötervishoiu arsti juures korraldab ning prillide maksumuse hüvitab tööandja. Kas määruses on kirjas ka see, kui suur on tervisekontrolli ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse piir, mida tööandja peab hüvitama?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud.
Vabariigi Valitsuse määrus ütleb, et tööandja peab vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale korraldama tervisekontrolli vähemalt korra kolme aasta jooksul. Sagedamini tuleb seda teha siis, kui töötervishoiuarst on nii varasemalt määranud või töötaja ise kurdab nägemishäirete üle. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates.
Seaduse kohaselt kannab tööandja tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. Tööandja korraldab tervisekontrolli st valib koostööpartneri tervisekontrolli korraldamiseks ja koostööpartneri valimisel lepitakse kokku ka teenuse hinnas. Tervisekontrolli hind sõltub näiteks vajalikest uuringutest. Tervisekontroll, mida korraldatakse töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, peab hõlmama vähemalt luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks ning silmade ja nägemise kontrolli.
Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb ülalnimetatud määrusest. Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Prillide maksumuse hüvitamise täpsema korra määrab tööandja organisatsiooni siseselt (näiteks määrates ära maksimaalse prillide hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid, samuti vajalikud dokumendid, mis hüvituse saamiseks esitada tuleb). Prillide maksumuse hüvituse suuruse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest. Õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Hüvitus peab olema piisav, et töötaja saaks soetada tavalised (lihtsad) prillid. Tööandja võib ka ise töötajale prillid hankida, sellisel juhul tuleb arvestada, et prillid töötajale sobiksid ja oleksid kasutamiskõlblikud.
Tööandja peab hüvitama 100% prillide maksumusest, kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks, kodus arvuti kasutamiseks) tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Isiklikuks tarbeks mõeldud osa tasub töötaja ise.
Arvutiga tööd loetakse füsioloogiliseks ohuteguriks. Loe selle ja teiste ohutegurite kohta pikemalt SIIT.
Allikas: tooelu.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele