Jaga lugu:

Kui kalleid prille peab tööandja hüvitama?

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, kui suur on piisav hüvitus töötajale prillide maksumuse kompenseerimiseks.

glasses frame with money on wooden ground  Foto: scanpix

Lugeja küsib: Minu ettevõtte töötajad töötavad palju kuvariga ning seetõttu kontrollitakse neil töötervishoiuarsti juures regulaarselt ka nägemist. Määrus ütleb, et kontrolli töötervishoiu arsti juures korraldab ning prillide maksumuse hüvitab tööandja. Kas määruses on kirjas ka see, kui suur on tervisekontrolli ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse piir, mida tööandja peab hüvitama?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Vabariigi Valitsuse määrus ütleb, et tööandja peab vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale korraldama tervisekontrolli vähemalt korra kolme aasta jooksul. Sagedamini tuleb seda teha siis, kui töötervishoiuarst on nii varasemalt määranud või töötaja ise kurdab nägemishäirete üle. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates.

Seaduse kohaselt kannab tööandja tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. Tööandja korraldab tervisekontrolli st valib koostööpartneri tervisekontrolli korraldamiseks ja koostööpartneri valimisel lepitakse kokku ka teenuse hinnas. Tervisekontrolli hind sõltub näiteks vajalikest uuringutest. Tervisekontroll, mida korraldatakse töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, peab hõlmama vähemalt luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks ning silmade ja nägemise kontrolli.

Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb ülalnimetatud määrusest. Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Prillide maksumuse hüvitamise täpsema korra määrab tööandja organisatsiooni siseselt (näiteks määrates ära maksimaalse prillide hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid, samuti vajalikud dokumendid, mis hüvituse saamiseks esitada tuleb). Prillide maksumuse hüvituse suuruse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest. Õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Hüvitus peab olema piisav, et töötaja saaks soetada tavalised (lihtsad) prillid. Tööandja võib ka ise töötajale prillid hankida, sellisel juhul tuleb arvestada, et prillid töötajale sobiksid ja oleksid kasutamiskõlblikud.

Tööandja peab hüvitama 100% prillide maksumusest, kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks, kodus arvuti kasutamiseks) tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Isiklikuks tarbeks mõeldud osa tasub töötaja ise.

Arvutiga tööd loetakse füsioloogiliseks ohuteguriks. Loe selle ja teiste ohutegurite kohta pikemalt SIIT.

Allikas: tooelu.ee

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee