Algdokumendist maksekviitungini: milliseid dokumente ja kui kaua peab säilitama
Ettevõtjad küsivad, milliseid raamatupidamise dokumente peab säilitama ja kui kaua, eriti sage on maksekviitungite teema. Teeme ülevaate dokumentide säilitamise põhinõuetest, digitaliseerimise võimalustest ning alg- ja koonddokumentide rollist.
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli lektor Maret Güldenkoh
Foto: Raul Mee
Viimasel ajal on sagedased küsimused seoses dokumentide säilitamisega. Küsimuste fookuses on erinevate dokumentide säilitustähtajad kui ka algdokumendile esitatavad nõuded. Sageli küsitakse, kas virtuaalpangas tehtud maksete puhul tuleb säilitada paberkandjal maksekviitung või piisab panga või makseterminali koondaruannetest, ning kas paberdokumente on lubatud asendada elektroonilistega.
Sel aastal jõustusid tarbijakaitseseaduses muudatused seoses paberil ostutšekkide väljastamise uute reeglitega. Muudatus puudutab nii jaemüüjaid kui ka nende raamatupidajaid – millal tuleb kviitung välja trükkida ja millal mitte?
E-arvetega on raamatupidamine kiire ja turvaline, ent Eestis on nende kasutamine endiselt üllatavalt vähene. Miks e-arvetele üleminek on nii aeglane ja kas ettevõtted ikka teavad, kui palju nad praegu oma raha ja aega raiskavad?
E-arved on igale raamatupidajale kasulik tööriist, et vältida aega ja raha kulutavaid vigu, ning e-arveldamise juhile või kliendile n-ö mahamüümiseks on sellel ka rida muid ärilisi eeliseid, soovitab Grant Thornton Baltic raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.