Tööstress - kuidas seda ära tunda?

„Tööstressi põhjustavad kohanemine pidevate muudatustega, töö intensiivsus ja nõuded ning emotsionaalsus. Oluliseks probleemiks on ka töö ja pereelu ühildamine, mida omakorda mõjutavad ümbritsev virtuaalne keskkond ja võrgustumine. Mitmekesiste ja kiirelt vahelduvate tööde korral ning rööprähklemist (multitasking) soodustavas keskkonnas on oluline küll aju kohanemisvõime, kuid aega tuleks võtta keskendumise ja lõõgastumise vaheldumiseks ning mitme asjaga korraga tuleks tegeleda pigem harva,“ kommenteeris Taimi Elenurm, tööpsühholoog, coach ja EEK Mainor lektor.

Käesoleva aasta alguses jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis määratleb tööalaste psühhosotsiaalsete ohuteguritena õnnetus- või vägivallaohu, ebavõrdse kohtlemise, kiusamise ja ahistamise, töötaja võimetele mittevastava töö, pikaajalise üksinda töötamise, monotoonse töö. Ohufaktoriteks on ka muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealjuures põhjustada tööstressi.

„Mida suurema ja pikaajalisemana töötajad stressi tajuvad, seda rohkem mõjutab see nende käitumist, töövõimet ning füüsilist ja vaimset tervist. Tagajärjeks on sageli läbipõlemine, mis kujuneb välja pideva liigse tööstressi tingimustes ja muudab negatiivseks tööga seonduvad hoiakud,“ sõnas Ivask.

Oluline on tööalast stressi õigeaegselt märgata, selle põhjustega tegeleda ja vajadusel abi otsida.

„Tööstressi arengut töökurnatuseks saab kirjeldada kolmefaasilisena,“ rääkis Elenurm. „Esmalt tajutakse stressi ajutise ja ületatava vaimse pingena, kus koormus on suur ja töö pingeline, kuid kõik on veel kontrolli all. Väike stress mõjub ergutavalt ning tempot ja tööhoogu maha võtta on seetõttu paraku raske. Teises faasis tajutakse emotsionaalse seisundi pikemaaegset muutumist, kus tegutsemistahe ja aktiivsus hakkavad asenduma ärrituse, viha ja pahameelega nii tõeliste kui kujutlevate asjade pärast. Töö ei suju, olukorrad väljuvad kontrolli alt, tehakse ja öeldakse seda, mida hiljem kahetsetakse, seda eriti pingelisemates olukordades. Tekib vaimne kurnatus ning klientide ja kaastöötajatega suheldakse tõrjuvalt. Kolmandat faasi iseloomustavad kurbus, masendus, apaatia ja tigedus. Kriis on pikale veninud, jõuvarud otsakorral ja ka puhkus ei too leevendust. Hoiakud on muutunud, kadunud suutlikkus ja vähenenud tegutsemisvõime ning muutuda võib ka inimese isiksus,“ räägib tööpsühholoog.

Tööstressi puhul iseloomustavad vaimse heaolu langust vead töös, tööga rahulolu ja pühendumise vähenemine, loogika ja otsustusvõime langus, halvenev mälu ja reaktsioonikiirus, raskused nii keskendumisel kui lõõgastumisel. Sagedamini esinevad selge põhjuseta ärevuse, ärrituse, viha, ängistuse või väsimuse perioodid. Tekib suutmatus end tööle motiveerida ja tulevikusuunal plaane teha.

Tööstress mõjutab ka füüsilist heaolu – tekivad peavalu, lihaspinged selja- ja õlavöötme piirkonnas, seksuaalprobleemid, unehäired, südame-veresoonkonna probleemid (nt pisted rinnus, kõikuv vererõhk), kõhuvalu ja seedehäired. Organism muutub vastuvõtlikumaks viirusnakkustele ja kasvab allergiliste reaktsioonide hulk.⁽¹⁾

Tööstressis inimene tunneb sageli ka ärevushäireid, depressiooni ning muutuvad ka tema käitumisharjumused, nt tarvitatakse alkoholi ja mõnuaineid.