Töönarkomaania on sõltuvuse liik, mis on ühiskonnas sageli auasi. Juba Anton Hansen Tammsaare ütles, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Arvestades tänapäeva istuvat eluviisi, tuleb hoopis infarkt. Suhted laste ja partneriga kannatavad, kuna töönarkomaan on väga enesekeskne; tööhoolikuga on raske arvestada, sest tema töö ei lõpe kunagi; ta ei oska puhata ega perele keskenduda, sest töö on kogu aeg nutitelefoniga kaasas; ta ärritub kergesti, sest töö tekitab stressi jne.
Töösõltuvus on sarnaselt spordisõltuvusele sõltuvus, mida me ei oska näha kui reaalset ja tõsist ohtu tervisele ja perekondadele. Ometi mõjub töönarkomaania lähisuhetele sama hävitavalt nagu alkoholism. Sarnaselt alkoholisõltlasele on ka tööhoolikul tsüklid ehk perioodid kus sõltuvus on aktiivne ja pausid, kui elurütm aeglustub. Sõltuvuse süvenedes töömaania perioodid pikenevad ja pausid lühenevad.