Ettevõtted vajavad rohkem maksunõustamist

Rahvusvahelises äriraportis toodi välja, et kaks kolmandikku (68%) ettevõtetest sooviksid saada rohkem maksunõustamist ning lisaks ka juhtnööre maksuhalduritelt. Samas näitasid uuringu tulemused suurt piirkondlikku erinevust: Eestis sooviks rohkem maksunõustamist saada 60% ettevõtetest, Leedus 80% ja Lätis lausa 90% ettevõtetest. 75% euroala ettevõtetest soovivad rohkem nõustamist, samal ajal kui Põhja-Ameerikas oli selliseid ettevõtteid 54%.

„Sellised tulemused viitavad ennekõike maksumaksjate ebakindlusele, mille on tekitanud paljudes valdkondades seadusandlike ning selgete maksustamisjuhiste puudumine ja seda olukorras, kus maksuhaldurid on agressiivselt suurendamas nii kontrollide kui ka nende tulemustel ettekirjutuste mahtusid,“ kommenteeris Rimess Baltic maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.

Ärijuhid suhtuvad kriitiliselt ka eesmärkidesse, mida nende majanduste maksurežiimid peaksid saavutama. Ainult 31% kõigist küsitletutest arvasid, et nende riigi maksuseaduste ja maksupoliitikate eesmärk on majanduskasvu stimuleerimine. Eestis oli väitega nõus 52% küsitletutest, Leedus 28% ja Lätis 20%.

Üllatavalt rahulolevateks eranditeks olid siin suurt maksukoormat kandvad Põhja-Euroopa riigid (41%). Tippjuhid Lõuna-Euroopas (11%) ja Lõuna-Ameerikas (23%) olid selle suhtes eriti kriitilised.

„Kuigi paljudele ettevõtetele on Eesti tulumaksusüsteemi eripära, mis võimaldab maksukohustust edasi lükata kasumi väljavõtmiseni, endiselt motiveeriv, siis ühe enam valmistab ettevõtjatele muret palgamaksude kõrge maksustamismäär. Viimane mõjutab eriti tööjõumahukaid majandusharusid, mis omakorda pärsib palgatõusu ning seeläbi ka majanduskasvu. Majandus- ja finantsraskuste poolt peale sunnitud maksutõusud olid nii Lätis kui ka Leedus radikaalsemad ning laiaulatuslikumad, millega võib selgitada arvamuste erinevusi Eestiga võrreldes,“ lisas Järve.

Peale selle arvas 49% ärijuhtidest, et nende olemasolev maksurežiim ei too maksubaasi piisaval hulgal maksumaksjaid, kuigi G7-sse kuuluvate riikide ettevõtete (63%) ja BRICi riikide ettevõtete (17%) arvamused lahknesid suuresti. Ka Baltimaades erinesid riikide arvamused suurel määral. Kui Lätis oli väitega nõus  64% küsitletutest, siis Eestis oli see number kõigest 8%. Leedus nõustus väitega 48% küsitletutest.