Mida teha  arvutipiraatlusega?

Eesti elanikest on rohkem kui pooled rikkunud autoriõigusi. Noorte seas on see protsent arvatavasti veel palju suurem. Probleemi mõistmiseks tasub alustada uuringust „EU Kids Online”, mille kohaselt kasutab internetti tublisti üle 90% Eesti noortest. Näiteks vanusegrupist 11–14 eluaastat on 97% tõenäoliselt iga päev internetis. See paneb meid Euroopa mastaabis väga kõrge internetikasutusega riikide esiritta. Noored kasutavad internetti rohkem kui täiskasvanud, aga emadest-isadest huvituvad oma lapse toimetamisest internetis vaid umbes pooled. See teeb muret. Võrdluseks: Euroopa Liidus tunneb lapse internetis tegutsemise vastu huvi keskmiselt 74% lapsevanematest.Lisaks vähesele huvile puudub enamikul lapsevanematest arusaam sellest, milline tegevus internetis on seadusega vastuolus, milline mitte ning millised võivad olla tegutsemise õiguslikud tagajärjed. Interneti turva­lisuse ja legaalse kasutuse poolest peetakse Eestit üheks kõige kõrgema riskitase­mega riigiks EL-is. Kahjuks puuduvad meil täpsemad uuringud noorte poolt küberruumis toimepandavate autoriõiguse rikkumiste mahu kohta, kuid oma töökogemusele tuginedes julgen väita, et see on kahetsusväärselt kõrge.

Halb harjumus

Enamik noortest soovib tarbida kõige uuemat ja popimat meelelahutust, mis sikutatakse endale interneti avarusest, peatumata tõsiasjal, kas see on seaduslikult kättesaadav või mitte. Nad ei hooma kuigivõrd, mida üht või teist teost suvalisest kohast allalaadides teevad. Isegi kui mõni teab end tegevat midagi keelatut, ei hakka ta tagajärgedesse süüvima. Tõmmatakse internetist, sest sõber väidab, et nii on hea. Jagatakse teistele – nii need teosed arvutivõrkude kaudu ringlevad.Et koolilapsed pea 100% autoriõigu­si rikuvad, seda võib mõista kasutusharjumuste taustal. Vaatame, kust tuleb meie ühiskond: Nõukogude ajal kuulus ju kogu kunst rahvale ja selles kultuuris on ka meie vanem ja kesk­ealine põlvkond üles kasvanud – ollakse harjunud tarbima kõike, millele saab küüned taha ajada. Seda kinnitavad paljud noored: leitakse, et kui miski on kusagil kättesaadav, peaksime kõik sellest osa saama, ja mis peamine – tasuta. Tasuta lõunad on muidugi ahvatlevad, kuid nagu öeldakse: tegelikult pole neid olemas. Sama kehtib loometööde vallas.Soomes teab üheksa noort kümnest, et internetist muusika või fil­mi­de allalaadimi­ne on ebaseaduslik (Tekijänoi­keusbarometri 2008). Muidugi ei tähenda see, et keegi neist autoriõiguste vastu ei eksi, kuid vähemalt on nad keela­tust ja lubatust teadlikud. Ees­tis nii suur protsent noori selliseid teadmisi ei evi, näiteks usutakse, et isiklikuks otstarbeks allalaadimine on lubatud ja keelatud on aid autori loata teoste üleslaadimine. Tegelikult on nii see kui ka teine autoriõiguse rikkumine – teha teosest koopia ja kasutada seda autori loata. Internetti üleslaetud piraatkoopiat ei ole võimalik õiguspäraselt kasutada.Liigume siiski õiges suunas: riik on astunud esimesi samme muutmaks noori intellektuaalomandist teadliku­maks. Sellest õppeaastast on see teema üldhariduskoolide õppekavas. Usun, et tasapisi õpivad noored pidama enam lugu loometööst ja saavad aru selle ausa tarbimise olulisusest.

Kasutaja vastutab). Lisaks on saadetud õppematerjali kõikidesse Eesti üldhariduskoolidesse.

Kui palju üksikute piraatluse juhtumitega tegeldakse? Eesmärk pole võtta igaüht vastutusele, küll aga jõuda õigusrikkujani, selgitada talle tema tegevuse tõsidust ja hoida seeläbi loodetavasti ära edasisi õigusrikkumisi. Individuaalne lähenemine ja õigusrikkuja hoiatamine on Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni (EAKO) üks prioriteete. Mis puudutab vastutusele võtmist, siis siin on põhitähelepanu suunatud veebilehtede omanikele, kelle tegevus võimaldab teoseid massiliselt ebaseaduslikult jagada.Samas puudutavad kriminaalmenetlused rohkem või vähem ka kõiki lehe kasutajaid, ka neid, kes lehe vahendusel või abil teoseid ebaseaduslikult alla laevad. Vastutust ei võta neilt keegi. Piraatlusega on seotud ka turvariskid. Mitmed piraatlusele orienteeritud veebilehed saadavad kasutajate arvutisse mitmesugust nuhk- ja pahavara, mis kätkevad endas turvariske.Vahel kiputakse piraatluses süüdistama autoriõiguse regulatsiooni, mis oleks justkui ajale jalgu jäänud ning mida seetõttu ei peakski nagu täitma. Autoriõigusi käsitlev normistik tuleb üle vaadata ja mitmes küsimuses selgemalt sõnastada, kuid oma olemuselt on autoriõigus ainuõigus, mistõttu arvan, et palju selle üldpõhimõtted ei muutu.Teoste levitamise uued võimalused internetis esitavad autoriõigusele suuri väljakutseid. EL-is käib selle üle aktiivne arutelu. Seetõttu on autoriõiguse norme lähitulevikus plaanis muuta. See aga ei tähenda, et teose loojatel peaks olema oma loomingule vähem õigusi. Autoriõigus ei ole ega hakka kunagi olema tarbijakeskne. Autoriõiguse rikkumiste suur arv ei tähenda automaatselt, et seadust peab muutma, vähemalt mitte leebemaks. Vajame rohkem teadmisi

Mida siis ette võtta, kui aasta-aastalt on autoriõigusi üha hõlpsam rikkuda? A ja O on ikkagi teadlikkus. Kui inimesel on elementaarsed teadmised, ta mõistab intellektuaalse omandi üldisi põhimõtteid ja saab aru, miks on oluline teoseid ausalt tarbida, kontrollib ta oma käitumist tulevikus rohkem ja eksib vähem.EAKO koostöös teiste organisatsioonidega on aidanud mitmeid intellektuaalset omandit käsitlevaid õppematerjale välja töötada (tasuta kättesaadavad www.autor.ee

Mida enam teadvustatakse, et filmid, muusika, videomängud, tarkvara ja paljud teised loometööd on valminud suure hulga inimeste pühendumise ja töö tulemusena, seda rohkem kasutajaid tajub ühel hetkel, et teoste ebaseaduslik allalaadimine ja jagamine on ebaaus kõigi suhtes, kes on teose valmimisse panustanud. Ühe filmi puhul võib neid olla tuhandeid.Juba tehtut tuleb jätkata – korraldame õpetajatele intellektuaalse omandi teemal seminare. Nemad saavad omandatud teadmisi koolides noortele edasi anda. Korraldame koolides seminare – nii jõuame vahetumalt noorteni ja saame nende küsimustele vastata. Probleem on sügav ja puudutab rohkemat hulka inimesi, kui esialgu arvata võiks.

Autor: Lemmi Kann, Erik Mandre