Kes on seadusandja elukaaslane?

Samas on erinevalt paljudest teistest riikidest sisustatud seotud isikute mõistet siiani kinnise loeteluga, mis reaalses elus on tekitanud ebakindlust nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile. Ebakindlust maksumaksjale just seetõttu, et maksustamisel puudub loogika.

Näiteks on seotud küll kaks äriühingut, mille omanikeks on abikaasad, kes omavahel juba aastaid suhelnud pole, aga samas pole seotud äriühingud, mille omanikeks on päevast päeva koos elavad elukaaslased. Maksuhalduril on tehingute kontrollimisel raske vaadata mööda sisust ning lähtuda vaid vormist.

Seadusandjana peame oluliseks just sisust lähtumist ja seetõttu loetakse seadusemuudatuse kohaselt isikud seotuks, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Tulumaksuseadusesse jääv loetelu kirjeldab pigem sagedamini esinevaid seotud isikute juhtumeid ning näidisloetellu lisatud elukaaslane on vaid üks ühise majandusliku huvi kaudu seotuse tekkimise võimalus.

Küsisime igaks juhuks Rahandusministeeriumist järele, kas ka ministeeriumi ametlik seisukoht on, et nende töötajad nimetavad ennast seadusandjaks. Saime kirjale järgmise vastuse.

Vastuseks teie selgitustaotlusele nõustume, et artiklis kasutatud sõna ,,seadusandja“ polnud korrektne, õige väljend oleks olnud ,,eelnõu koostaja". Loodetavasti ei kahanda sõnavääratus siiski kommentaari sisulist väärtust ning selgitas selgelt ja arusaadavalt Rahandusministeeriumi seisukohti.

Tuleb tunnistada, et olles kursis sellega, kas, kui palju ja kuidas lisatakse maksuseaduste eelnõude menetlemisel Riigikogus muudatusi, ei ole minu arvates küll tegemist sõnavääratusega. Loomulikult teevad seadusi ametnikud ja Riigikogu asi on neid tembeldada. Ainult poliitilise korrektsuse huvides ei ole tõesti viisakas seda välja öelda. Hea küll, unustas, mis siis.

Mis aga puudutab kommentaari sisulist väärtust, siis pean küll Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajat kurvastama.

Seisukohad ei olnud selged ega arusaadavad. Väidetavalt puudub praeguses seaduses loogika. Muudatuse kohaselt säilib kogu praegune loetelu ning lisaks jäetakse võimalus lugeda seotud isikuteks veel ka neid, keda loetelus nimetatud ei ole. See tähendab, et isikud, kes sisuliselt seotud ei ole, jäävad seaduse mõttes ikka seotuks ning isikud, kes on sisuliselt seotud, on ka seotud isikud.Loogika missugune. Ehk siis järjekordne näide sellest, kuidas rakendatakse maksuõiguse põhimõtteid ? vastavalt vajadusele kas vorm või sisu, peaasi, et saaks makse juurde määrata.