Advokaat: 5 ettevõtluses levinud võtet, mis on tegelikult kuriteod. Raamatupidaja peaks neid märkama
Tihti teadmatusest, mitte pahatahtlikkusest tehtavad äris levinud trikid võivad halvimal juhul kaasa tuua aastatepikkuse kriminaalprotsessi, kirjutab advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaat Allar Nisu.
Loe AI kokkuvõtet
“Nii ju tehakse” on levinud põhjendus, kui äritegevuses mõni küsimärgiga tegevusviis esile kerkib. See ei tähenda tingimata pahatahtlikkust või eesmärki õigusnorme rikkuda. Sageli lihtsalt ei teadvustata, et mõni äritegevuses levinud võte, mida peetakse tavapäraseks, võib tegelikult kaasa tuua vastutuse.
Seotud lood
Eestis pikalt Electroluxi juhtinud Martin Kirsberg mõisteti süüdi suurfirma raha enda tasku panemises, mille ta ringkonnakohtus vaidlustas. See käik otsust ei muutnud.
Ukraina dokumenditehase rahapesu käis ka läbi Eesti ettevõtte, rahapesu andmebüroo on skeemi nüüd tervikuna välja joonistanud. Raamatupidaja kohustus on teada anda rahapesu kahtlusega tehingutest.
„Kui keegi pakuks, et oled neli kuud vanglas, aga teenid selle ajaga 92 miljonit eurot, siis ma arvan, et väga paljud võtaksid selle pakkumiste vastu,“ ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker saates „Kuum Tool“.
Miks keegi ei reageerinud, märgid olid ju olemas, küsib maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Ja põhjusega, sest varatute ja maksejõuetute ettevõtete võlad on kolme aastaga kasvanud ligi 200 miljoni euroni.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele