+26 000 uut maksuvõlglast ühe kuuga, aga paanikaks pole põhjust

Mitmesugustele toidukaupadele madalama käibemaksumäära kehtestamine on tehniliselt võimalik, kuid sel on vähe mõtet ning tulude ümberjaotamiseks leidub palju paremaid viise, kinnitab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.

Euroopa Kohtu värske lahend Austria ettevõtte D kaasuses paljastab ohtliku käibemaksulõksu: kui ostja kasutab kauba lähteriigi käibemaksunumbrit, kuid saadab kauba teise liikmesriiki, võib ta kaotada õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Olukord on paradoksaalne – müüja peab ekslikult arvele lisatud maksu riigile tasuma, kuid ostja seda riigilt tagasi küsida ei saa.

Eestis on avalike teenistujate palgad avalikud, erasektori töötajate sissetulekud aga mitte. See on mõtlemise koht, sest siin võib olla kasutamata potentsiaali, et maksukoormuse jaguneks õiglasemalt, arutleb Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik.

121 miljonit eurot käibemaksu jääb igal aastal riigil saamata. Selle taga pole ainult pahatahtlikud maksupetturid — sageli on põhjus palju lihtsam: tähtaeg läks lihtsalt meelest.

Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.