Laenuleping ja bilansipäev: kriitiliselt olulised küsimused raamatupidajale

Ettevõte on kasumlik, müügitulemused on head, aga siis selgub, et raha palkade maksmiseks ei ole. See on kahjuks üks enam levinud lõkse, kuhu ettevõtjad satuvad. Rahavoogude aruanne ütleb ausalt, kuidas ettevõttel tegelikult läheb.

Ligi 302 000 Eesti ettevõtet peab sel aastal esitama Äriregistrile aastaaruande, kuid mai alguse seisuga, ehk vähen kui kaks kuud enne tähtaega, on lõviosal ehk 250 000 ettevõttel see veel tegemata.

Osadel ettevõtjatel on läinud aasta numbrid juba kokku löödud, aga on palju neidki, kellel on aastaaruanne alles koostamisel. Raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juhi Enno Lepvaltsi sõnul tähendab hilisem aastaaruandega alustamine, et numbrite kokkulöömisel tuleb olla eriti tähelepanelik.

Täielikult automatiseeritud igakuised aruanded, tehisintellektil põhinevad maksusoovitused ja ennustava analüütika moodulid - nii näeb ettevõtete aruandluse lähitulevikku idufirma Erply juht.

Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.