Maksuamet nõuab investorilt uue tõlgenduse järgi lühikeseks müügi tehingute deklareerimist tagantjärele, see aga tähendab oluliselt suuremat maksukirvest
Foto: Andras Kralla
„Mind võib ees oodata eraisiku pankrot,“ kirjeldas plindris olev investor, kelle tulevik sõltub maksuameti uuest aktsiate lühikeseks müügi tõlgendusest.
Ebaregulaarsete ametite pidajad, näiteks eri platvormide toidukullerid ja sõidujagajad, registreerisid end agaralt eelmisel aastal ettevõtluskonto kasutajaks, et mitte tekitada maksude vältimisega küsimusi.
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.
Restorani- ja hotellipidajad ütlevad kui ühest suust: pea kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja ministeeriumid, kes oma töötajaid kuhugi sööma viivad, lasevad arveid kirjutada millegi muu kui toidu peale.
Platvormidel teenitud tulu oli siiani hallis alas. Platvormihaldurid maksid kogu teenitud raha inimestele välja ja viitasid, et maksud peab maksma tulu teenija. Riigil jäi aga enamus tulumaksust saamata. Nüüd topitakse see maksuauk kinni platvormihaldurite informeerimiskohustusega.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.