Hiljuti puutusime kokku olukorraga, kus aktsiaselts soovis vabatahtlikult maksta riigile tulumaksu, kuid riik ei võtnud seda vastu. Sellega kaasnes aga aktsionäride ebavõrdne kohtlemine ja huvide kahjustamine.
Tehing ise oli lihtne – aktsiaselts ostis ühelt aktsionärilt tagasi viimasele kuuluvad aktsiaseltsi aktsiad, tehes aktsionärile selle eest väljamakse. Seejuures soovis aktsiaselts väljamakse tegemisel mitte arvestada omakapitali tehtud sissemakseid. Teisisõnu soovis aktsiaselts tasuda tulumaksu kogu väljamakse summalt.
Heli Raidve, lektor ja tööõiguse spetsialist tegi seekordsel Pärnu Raamatupidamiskonverentsil ettekande teemal "10 kuuma kohtuotsust ja natuke tööõiguslikke uudiseid“. Kümme kohtusotsust käsitlesid kõik töötasu vaidlusi väga erinevates aspektides.
Alates COVID viiruse tulekust, olen kirjutanud palju meditsiiniteenuste käibemaksuga maksustamisest. Tõsi, kogu ühiskonna tähelepanu on praegu viiruse tõkestamisel, kuid ära ei tohiks unustada ka muid haigusi, mis pole maailmast kuhugi kadunud ja mis nõuavad tegelikult rohkem ohvreid kui COVID.
Harju maakohus otsustas, et Rootsi metallimüüja BE Groupi Eesti tütarfirma endine juht peab firmale omaenda taskust maksma miljon eurot kahjutasu juhtimise ajal tehtud äridiilide eest. Firmajuht kavatseb esimese kohtuastme otsuse edasi kaevata.
Riigikohtu üldkogu otsustas mööblitootja Tarmeko endise juhi kriminaalasjas, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahjunõude teatud tingimustel kümne aasta jooksul – varasemas kohtupraktikas oli see tähtaeg eranditult viis aastat.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.