Konsolideeritud finantsaruandlus: Lubatud eranditest konsolideerimisel (4. osa)

Raamatupidamisel on „raudne vorm“ ehk kahekordse kirjendamise süsteem, mis sai laiemalt tuntuks läbi itaallasest frantsiskaani munga ja matemaatiku Fra Luca Bartolomeo de Pacioli 1494. aastal kirjastatud teose "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita" ('Kõik, mis käsitleb aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni') ja selle 9. peatükis "Arvepidamisest ja üleskirjutamisest" (tuntud ka kui "Kahekordse kirjendamise traktaat") esitatud kirjelduse, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Margit Viks.

Eesti raamatupidamise seadus kirjeldab erandeid viisil, mis annavad konsolideerivale üksusele konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise vabastuse ükskõik millise lubatava erandi alla kuulumisel. Sedakaudu tuleks erandeid analüüsida ükshaaval kuni esimese „sobiva“ leidmiseni või veendumiseni, et konsolideeriv üksus ühegi erandi alla ei kuulu ning seega peab koostama konsolideeritud majandusaasta aruande, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Mati Madik.

Konsolideerimisel lubatud eranditest kirjutavad BDO Eesti asjatundjad Sulev Luiga ja Gaia-Marianna Salm.

Konsolideeritud finantsaruandluse eesmärk on üksikutest majandusüksustest luua koondpilt ehk tükkidest tervik. Tervikut on keeruline saavutada, kui puuduvad olulised tükid (st konsolideerimisgrupp ei ole täielik) või sinna on lisatud osasid, mida tegelikult ei peaks kaasama (st majandusüksuste olemasolu vajalikkus konsolideerimisgrupis on küsitav).

Mugavad ja soodsad teenused on ühtviisi olulised nii alustavatele mikroäridele kui ka suurettevõtetele, nagu näitab Coop Panga äriklientide portfelli analüüs, ütleb Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.