Konsolideeritud finantsaruandlus: Lubatud eranditest konsolideerimisel (3. osa)

Eesti raamatupidamise seadus kirjeldab erandeid viisil, mis annavad konsolideerivale üksusele konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise vabastuse ükskõik millise lubatava erandi alla kuulumisel. Sedakaudu tuleks erandeid analüüsida ükshaaval kuni esimese „sobiva“ leidmiseni või veendumiseni, et konsolideeriv üksus ühegi erandi alla ei kuulu ning seega peab koostama konsolideeritud majandusaasta aruande, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Mati Madik.

Raamatupidamisel on „raudne vorm“ ehk kahekordse kirjendamise süsteem, mis sai laiemalt tuntuks läbi itaallasest frantsiskaani munga ja matemaatiku Fra Luca Bartolomeo de Pacioli 1494. aastal kirjastatud teose "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita" ('Kõik, mis käsitleb aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni') ja selle 9. peatükis "Arvepidamisest ja üleskirjutamisest" (tuntud ka kui "Kahekordse kirjendamise traktaat") esitatud kirjelduse, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Margit Viks.

Konsolideeritud finantsaruandluse eesmärk on üksikutest majandusüksustest luua koondpilt ehk tükkidest tervik. Tervikut on keeruline saavutada, kui puuduvad olulised tükid (st konsolideerimisgrupp ei ole täielik) või sinna on lisatud osasid, mida tegelikult ei peaks kaasama (st majandusüksuste olemasolu vajalikkus konsolideerimisgrupis on küsitav).

Konsolideeritud finantsaruandluse koostamise vajadus võib tuleneda seaduse kohustuslikest nõuetest või ka lihtsalt vabatahtlikust huvist konsolideeritud (finants)info vastu. Konsolideeritud aruandluse koostamise kohustuse korral tuleb järgida seadusandluses sätestatud nõudeid. Vabatahtliku huvi korral võib järgida (aga ei pea järgima) samu nõudeid, kirjutavad BDO Eesti tippspetsialistid Sulev Luiga ja Karoliina Tretter.