Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu arutas 2021. aasta riigieelarve üle ning leidis, et eelarvesse on kavandatud mitmeid positiivseid samme, kuid paljud valikud on murettekitavad.
„Ilusatele lubadustele vaatamata pole investeeringute märgatavat kasvumõju näha teede ja hoonete projekteerimises ega ehituses,“ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Foto: Andras Kralla / Äripaev
Positiivsetest arengutest võib näiteks välja tuua teadus- ja arendustegevuskulude suurendamine 1%-ni SKPst. „Nüüd on äärmiselt oluline valitsuse sihikindlus järgmiste sammude tegemisel, seal hulgas rakendusuuringute programmi algatamine ja innovatsiooni teenuskeskuse funktsiooni loomine,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Saates „Teabevara tund” on vaatluse all eelarvestamine tootmisettevõttes Eesti Energia ja meediafirmas Äripäev. Tuuakse välja eelarvestamise protsessi erisused ja muudatused, mis eelarvestamises on viimasel ajal tehtud. Juttu tuleb nii traditsioonilise eelarvestamise plussidest ja miinustest kui ka kohanduva eelarvestamise eripäradest.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.