Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu arutas 2021. aasta riigieelarve üle ning leidis, et eelarvesse on kavandatud mitmeid positiivseid samme, kuid paljud valikud on murettekitavad.
„Ilusatele lubadustele vaatamata pole investeeringute märgatavat kasvumõju näha teede ja hoonete projekteerimises ega ehituses,“ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Foto: Andras Kralla / Äripaev
Positiivsetest arengutest võib näiteks välja tuua teadus- ja arendustegevuskulude suurendamine 1%-ni SKPst. „Nüüd on äärmiselt oluline valitsuse sihikindlus järgmiste sammude tegemisel, seal hulgas rakendusuuringute programmi algatamine ja innovatsiooni teenuskeskuse funktsiooni loomine,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Saates „Teabevara tund” on vaatluse all eelarvestamine tootmisettevõttes Eesti Energia ja meediafirmas Äripäev. Tuuakse välja eelarvestamise protsessi erisused ja muudatused, mis eelarvestamises on viimasel ajal tehtud. Juttu tuleb nii traditsioonilise eelarvestamise plussidest ja miinustest kui ka kohanduva eelarvestamise eripäradest.
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.