Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling tutvustab Euroopa Kohtu poolt täpsustatud kohalikule omavalitsusele tasuta teenuse osutamise reegleid.
- Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling Foto: Meeli Küttim
Euroopa Kohus kujundas hiljuti seisukoha tasuta teenuse osutamise osas kohalikule omavalitsusele1. Nimetatud kaasuses esitati Euroopa Kohtule kolm küsimust, kuid esialgu käsitleme neist vaid esimest. Saksamaa äriühing sai kohalikult omavalitsuselt loa lubjakivikarjääri taasavamiseks ja käitamiseks tingimusel, te äriühing korraldab karjäärile juurdepääsu tee kaudu, mis kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, mille territooriumil nimetatud karjäär asub. Seda otsust muudeti hiljem eesmärgiga täpsustada, et sama karjääri käitamise luba kaotab kehtivuse, kui selle tee laiendamist ei lõpetata ette nähtud ajaks. Ehk, siis karjääri kasutamise õigus oli otseses seoses tee laiendamisega ja kui seda õigeaegselt ei tehta, siis kaotab luba kehtivuse.
Kuna tee laiendamine oli lubjakivi ära vedamiseks vajalik, sõlmiti kohaliku omavalitsusüksuse ja äriühingu vahel tee laiendamist puudutav leping, mille alusel kandis äriühing kõik tee laiendamisega seotud kulud, et tema raskeveokid võivad seda teed kasutada karjääris töö tegemiseks. Äriühing arvas tee ehitusega seotud kulutustelt sisendkäibemaksu maha. Kohalik maksuhaldur leidis, et äriühing tegi kohalikule omavalitsusele tasuta ehitustööd ja väitis, et see tasuta töö tegemine tuleb käibemaksuga maksustada. Täpsustuseks, et Saksamaa seaduste kohaselt tuleb ka tasuta teenus käibemaksuga maksustada. Eesti seadus räägib ainult tasuta kauba üleandmise maksustamisest, tasuta teenuse maksustamise reegleid käibemaksuseadusest ei leia.
Esimene Euroopa Kohtule esitatud küsimus oli, kas ettevõtja saab teede ehitamiseks ostetud teenustelt sisendkäibemaksu maha arvata kui ta ehitab tasuta teed kohalikule omavalitsusele.
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on üldjuhul vajalik, et konkreetse ostutehingu ja ühe või mitme mahaarvamisõigust tekitava müügitehingu vahel esineks otsene ja vahetu seos, selleks et maksukohustuslasel tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja et oleks võimalik kindlaks määrata selle õiguse ulatust. Kaupade ja teenuste soetamisel tasutava käibemaksu mahaarvamise õigus eeldab, et kaupade ja teenuste soetamisega kaasnenud kulud moodustavad osa mahaarvamisõigust andva maksustatava müügitehingu hinnast2.
Maksukohustuslase mahaarvamisõigust tunnustatakse aga isegi siis, kui puudub otsene ja vahetu seos konkreetse ostutehingu ja ühe või mitme mahaarvamisõigust andva müügitehingu vahel, kui kõnealuse teenuse osutamise kulud kuuluvad tema üldkulude hulka ja moodustavad sellisena tema poolt tarnitava kauba või teenuse hinna ühe osa. Need kulud on nimelt otseselt ja vahetult seotud maksukohustuslase kogu majandustegevusega3.
Kohtu arvates nähtub eelotsusetaotlusest, et ilma kõnealuse kohaliku tee laiendamistöödeta oleks paekarjääri käitamine olnud nii praktikas kui ka õiguslikult võimatu. Nimetatud tee laiendamine võimaldas seda kohandada raskeveokite liikluseks, mis on tingitud karjääri käitamisest ja tulenevalt tehtud muudatusest, millega anti luba käitada seda karjääri tingimusel, et see on ligipääsetav kõnealuse kohaliku tee laiendamise kaudu, kaotaks nimetatud karjääri kasutusluba kehtivuse, kui neid laiendamistöid ei oleks lõpetatud.
Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling käsitleb veebiseminaril Kohtulahendid, mis muutsid käibemaksumaailma enim huvipakkuvaid Eesti ja Euroopa Liidu Kohtu lahendeid, mis ühel või teisel määral muutsid senist praktikat.
Lisainfo ja registreerimine
SIIN.
Sellest tuleneb, et kõnealuse kohaliku tee laiendamiseks tehtud tööd olid hädavajalikud selleks, et paekarjääri käitamise projekti saaks ellu viia ning et selliste tööde tegemata jätmisel ei oleks põhikohtuasja kaebaja saanud oma majandustegevusega tegeleda.
Teisest küljest märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et saadud teenuste maksumus, mis on seotud kõnealuse kohaliku tee laiendamistöödega, kuulub põhikohtuasja kaebaja tehtud järgnevate tehingute maksumuse hulka. Sellised asjaolud võivad kohtu arvates tõendada otsese ja vahetu seose olemasolu kõnealuse kohaliku tee laiendamistööde ja kogu paekarjääri kasutamisega seotud majandustegevuse vahel. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et kohalik tee on tasuta avalikult kasutatav.
Euroopa Kohus otsustas, et kuuenda direktiivi artikli 17 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaks kohaliku omavalitsusüksuse jaoks tasuta tehtud kohaliku tee laiendamistöödelt, kui seda teed kasutab nii maksukohustuslane oma majandustegevuse raames kui ka üldsus, kui need laiendamistööd ei ületanud seda, mis on maksukohustuslase majandustegevuse jaoks vajalik ja kui nende tööde maksumus sisaldub selle maksukohustuslase järgnevate tehingute maksumuses. Mis tähendab sisuliselt seda, et kui maksukohustuslane oleks lisaks hädavajalikule teinud täiendavaid kulutusi, oleks sisendkäibemaksu maha saanud arvata proportsionaalselt. See on tähelepanu vääriv seisukoht, sest KMS ei näe sellist võimalust ette.
116. septembri 2020. aasta kohtuotsus C-528/19.
214. septembri 2017. aasta kohtuotsus Iberdrola Inmobiliaria Real Estate Investments, C-132/16, EU:C:2017:683, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika.
314. septembri 2017. aasta kohtuotsus Iberdrola Inmobiliaria Real Estate Investments, C-132/16, EU:C:2017:683, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika.
Seotud lood
Vabariigi Valitsus algatas 3. septembril käibemaksuseaduse ja tolli seaduse muutmise seaduse. Nendest muudatusetest võib juba praegu kindlas kõneviisis rääkida, sest muudatused jõustuvad sellel ajal korraga kogu Euroopa Liidus. Nimelt tuleb liikmesriikidel üle võtta 1. juulil 2021 jõustuva direktiivi 2017/2455 nõuded, millega muudetakse käibemaksudirektiivi 2006/112/EU. Ehk siis, muudatused ei tulene Eesti sisepoliitilisest olukorrast vaid Euroopa Liidu õigusaktide muutusest, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 1. KMS-i § 32 ja 33 reguleerivad sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist juhul, kui kaupu ja teenust kasutatakse nii maksuvaba kui ka maksustatava käibe tarbeks.
Käibemaks on neutraalne maks, mis ei tohi koormata ettevõtjat ja käibemaksu puhul tuleb vältida topelt maksustamist. Kui käibemaksukohustuslastest ettevõtjate puhul oleme harjunud, et sisendkäibemaksu maha arvamise õigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa, siis eraisikute ja mitte-käibemaksukohustuslastest äriühingute puhul me tavaliselt käibemaksu tagastusest ei räägi.
Sisendkäibemaksu korrigeerimisest tuleb rääkida põhivara sisendkäibemaksu arvestusega seoses. Põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise mõte on selles, et kui kaup ostetakse maksustatava käibe tarbeks ja arvatakse sisendkäibemaks maha, siis pikemaajalise kasutuse korral võib ostetud kauba kasutusotstarve muutuda, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.