Investeeringutelt, mis tehakse hüvede tootmiseks, ootavad investorid tulu. Samuti eeldatakse, et investeeritud raha teenib kaugemas perspektiivis intressi. Seega on raha ajaväärtuse kontseptsiooni aluseks eeldus, et valuutaühiku (euro, krooni, dollari vms) ostujõud olevikus on suurem kui sama valuutaühiku ostujõud tulevikus. Teisisõnu tuleb sama koguse kauba või teenuste eest maksta praegu vähem kui mingil ajahetkel kaugemas tulevikus. Eeldust, et raha väärtus ajas muutub, kasutatakse laialdaselt ka finantsarvestuses pikaajaliste tehingute, näiteks investeeringute, laenude ja rentimise kajastamisel, kus nõutakse kaugemas tulevikus laekuvate või makstavate summade esmast arvelevõtmist nende nüüdisväärtuses ja edasist kajastamist lisanduvat intressi arvestades.