Raha ostujõud langeb aja jooksul. Selle põhjuseks on kaupade, toodete ja teenuste järjest suurenev valmistamiskulu. Kõrgtehnoloogia, nüüdisaegsete materjalide ja täppistarnete arendamine ja juurutamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid.

- Juta Tikk analüüsib raha ajaväärtust
- Foto: Meeli Küttim
Investeeringutelt, mis tehakse hüvede tootmiseks, ootavad investorid tulu. Samuti eeldatakse, et investeeritud raha teenib kaugemas perspektiivis intressi. Seega on raha ajaväärtuse kontseptsiooni aluseks eeldus, et valuutaühiku (euro, krooni, dollari vms) ostujõud olevikus on suurem kui sama valuutaühiku ostujõud tulevikus. Teisisõnu tuleb sama koguse kauba või teenuste eest maksta praegu vähem kui mingil ajahetkel kaugemas tulevikus. Eeldust, et raha väärtus ajas muutub, kasutatakse laialdaselt ka finantsarvestuses pikaajaliste tehingute, näiteks investeeringute, laenude ja rentimise kajastamisel, kus nõutakse kaugemas tulevikus laekuvate või makstavate summade esmast arvelevõtmist nende nüüdisväärtuses ja edasist kajastamist lisanduvat intressi arvestades.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.