Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab muuhulgas ka selle, kas ja mille alusel saab KÜ nõuda viiviseid.
- Kas ja mille alusel saab KÜ nõuda viiviseid Foto: https://pixabay.com
§ 42. Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine
(1) Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
(2) Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel.
Võlaõigusseadus viivisest ja viivisemäärast
§ 113. Viivis
(1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 (vt allpool) sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 94. Intress võlasuhtes
(1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Euroopa Keskpanga intressimäära (avaldati 2. jaanuaril 2018) leiad
SIIT. Intressimäärad aastate lõikes leiad
SIIT.
Kokkuvõte: praegu on KÜ-le lubatud intressimäär 0%+8% aastas (päeva % tuleb arvutada sellest lähtuvalt).
Varasem seadus lubas KÜ-l nõuda viivist tuginedes võlaõigusseadusele, kuid viivise määr (kuni) 0,07% päevas tulenes kehtivuse kaotanud korteriühistuseadusest.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.