Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investeerima ei pea rohkem, vaid nutikamalt
Kui rääkida siseriiklikest pikaajalistest trendidest, on majanduskasv muutunud palju aeglasemaks kui oleme harjunud. Oleme praegu uues perioodis, kus viimase 4 aasta majanduskasv 2,4% ja 2016 oli 1,6 % (võrdluseks, et aastatel 2000-2004 oli see 7,3%).
Kui detailsemalt vaadata, on buumi tipuga võrreldes sissetulekud kasvanud 25%. Pika perioodi jooksul käisid sissetulekute kasv ja majanduskasv käsikäes, ent viimase 2 aasta jooksul on tekkinud hargnemine, kus palgakasv on ületanud majanduskasvu. Peame tegema nii, et graafikud hakkaks taas koos liikuma. Küsimus on aga selles, kas majanduskasv peaks kiirenema või palgakasv aeglustuma.
Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime hinnangust ilmneb, et Eesti konkurentsivõime on üldiselt hea, kuid mõnes valdkonnas oleme mahajääjad. Kus on siis meie tugevused ja nõrkused võrreldes Euroopa keskmisega?
Silma paistab avaram ärikeskkond ja kogu riigi ladus toimimine. Mõned valdkonnad, kus oleme mõõdukalt paremad, on haridus, kõrgharidus, tööturu efektiivsus, finantsturg. Piiri peal on Eesti taristu ning kõige madalam reiting on turu suuruse osas.
Kaks valdkonda, kus on kasvuruumi rohkem, on Hanssoni sõnutsi innovatsioon ja ettevõtluskeskkond. Meil pole palju valdkondi, kus asjad on väga halvasti, seega pole meil kasutamata allikaid, millega saavutada kiiret ja suurt läbimurret. Peame pingutama ühtlaselt mitmes valdkonnas.
Investeeringud, tootmisvõimalused ja intellektuaalne kapital
Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on suhteliselt väikesed investeeringud. Mõned aastad tagasi investeeriti meeletult ja me tahaksime, et me ettevõtted investeeriks rohkem kui Euroopa keskmine. Praegu oleme aga Euroopa keskmisest madalamal. Kogu Euroopas on investeeringud langenud, ent meil eriti dramaatiliselt.
Oluline on ka investeeringute efektiivsus, mitte ainult maht. Pigistasime investeeringute puhul välja keskmisest kõrgema majanduskasvu, efektiivsus oleks võinud olla aga veidi parem.
Kus võime paremini toimetada on tootmisvõimaluste rakendamine - Eesti on selles vallas pigem Euroopa alumises otsas. Saame seda näitajat tõsta vaid nii, et kasutame samu masinaid rohkem, teeme rohkem vahetusi vms.
Huvitav võrdlus on ka kapitali hulk töötaja kohta. Võrreldes Soomega on Eesti paigutanud palju riistvarasse, IKT seadmetesse või transpordivahenditesse. Kus oleme Soomega võrreldes halvemas positsioonis, on intellektuaalne omand – teadusarendus, patendid jne. Seega investeerida tuleb mitte ainult rohkem, vaid nutikamalt!
Üllatavalt on Eesti majandust viimastel aastatel toetanud tööhõive kasv. Meie ühiskond vananeb, iive on negatiivne ning me ootasime, et see hakkab majanduskasvu pärssima. Meie tööturg suudab aga väga paljudele inimestele pakkuda mingeid võimalusi, nii et hõive on pigem kasvanud ja panustanud positiivselt. Varem või hiljem see aga lõpeb. Kokkuvõttes on probleemiks nii tööealiste inimeste hulga vähenemine kui ka vähenenud investeeringute maht.
Hetkel kuum
Lahendus on pigem peenhäälestuses
Hanssoni arvates aitaks paljudes sektorites edeneda pigem peenhäälestus. Ei ole näha valdkondi, kus oleks vaja kardinaalset läbimurret. Tööturg on oluline teema, ent peame säilitama selle, mis on positiivne ja jälgima paindlikkust. Tuleb jälgida, et asi ei läheks käest ära nagu tervishoiu eelarve.
Tööjõu osas on abi osalusmäära tõusust, pidev edasiliikumine peab toimuma ka tööjõu kvaliteedis, st oskustes. Osalist leevendust tööjõupuudusele pakuks võõrtööjõu kaasamine, kuid elanike sissetulekutaseme tõusu tagab siiski vaid töökohtadel loodava lisandväärtuse suurenemine.
Investeeringute puhul ei ole takistuseks rahale ligipääs, pigem ettevõtete vähene aktiivsus. Selle põhjuseks on nii vähene välisnõudlus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Viimast peaks riik vähendama, mitte vastupidi.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele