Autor: Marge Ugezene • 11. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Näiteks IT-firma registreering on Lätis ja töötajad Eestis, ka juhatus ja pakutavad teenused. Kuna tegevus on Eestis, siis peaks püsiva tegevuse maksu- ja tolliametis registreerima,” kirjeldas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. “Kui siin makstakse palkasid, tuleb see deklareerida. Kui tekib kasum ja seda jagatakse, tuleb sellelt maksud maksta. Kahes riigis toimetamine ei ole lihtne.”

Maksuameti jaoks tõusis teema teravamalt päevakorda, kui hakkasid kõlama üleskutsed registreerida Eesti ettevõtteid Lätti, kus on madalam maksukoormus – tuntud rohkem maksuimena. “See jättis ettevõtjale vale mulje. Lähen sinna ja olengi Eestis maksukohustusest vaba ning elu läheb veel roosamaks,” ei hoidnud Liivamägi muhelust hääletoonis tagasi. “Kui võtta Norra ja Rootsi näide, siis nad kontrollivad ka perioode seitse ja kaheksa aastat tagasi. Tulevad pikaajalise viitega ja siis on intressid päris suured. Näeme ettevõtjate muret.”

Mõned ettevõtjad loodavad, et info kahe riigi maksuametite vahel ei liigu, mis aitab ka makse vähendada. “OECD ja Euroopa Liit mõtlevad järjest rohkem välja reegleid, et ei oleks lihtne siirdada kasumit ühest riigist teise ja nii-öelda maksukohustus kunstlikult tasumata jätta,” lisas Liivamägi, märkides, et meie naabritest on püsiva tegevuskoha määramisel väga aktiivsed soomlased.

Pikemalt loe Äripäevast.