Eesti Konjunktuurinstituudi uuringu tulemustest selgus, et 2013. aasta kevadel olid mööblitööstuse ettevõtted mõneti ebakindlamad kui aasta varem samal ajal. Eksport ning kogutellimused olid üsna madalad ning tootmismahud langesid veelgi, seega võivad jääda tänavused investeeringute mahud jätkuvalt tagasihoidlikuks.
Eelmisel aastal Eesti mööblitööstuses kasv pidurdus, müügikasv jäi paari protsendi piiresse ja püsivhindades mõõdetud toodangumahud kukkusid paari protsendi võrra.
Tootjahinnad tõusid 3,5 protsenti , peamiselt suurenenud tööjõukulude ja energiahindade kasvu tõttu. Kuigi 2012. aastal mööblitööstuses töötajate arvu kasv pidurdus, oli palgatõus Eesti keskmisest kiirem. Tööjõukulude kasvuga koos suurenes kogulisandväärtus hõivatu kohta sektoris ligi kümnendiku võrra. Samuti kasvas kogukasum aastaga ligi viiendiku võrra.
Kui veel 2011. aastal kasvas müük siseturule ekspordist kiiremini, siis eelmisel aastal rollid vahetusid. Põhilisteks ekspordi sihtriikideks on Põhjamaad, kuhu 2012. aastal suundus üle 80 protsenti kogu sektori välisturgudele suunatud toodangust. Samas Skandinaavia riikidesse eksport mõnevõrra vähenes ning varasemast rohkem müüdi kaupa Ida-Euroopasse, sealhulgas Lätti, Venemaale ja Ukrainasse.
2011. aastal kasvasid investeeringud mööblitööstuses kiirelt, siis 2012. aastal need langesid ligi veerandi võrra. Ligi kaks kolmandikku investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse ning need langesid enam kui veerandi võrra. Samas investeeriti varasema aastaga võrreldes rohkem transpordivahenditesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse.
Eestis on ligi 600 mööblit tootvat ettevõtet, mis annavad tööd enam kui 7000 inimesele. Olulised tööandjad maapiirkondades on mikroettevõtted. Suurema töötajatearvuga mööblitööstusettevõtted asuvad Harjumaal ja Kagu-Eestis.
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Mängu viimane päev on 20.10
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele