Eesti Pank: finantsstabiilsus riigis taastunud

Eestis tegutsevate pankade emapangad on saanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurte pankadega võrreldes suhteliselt soodsamatel tingimustel. Samas tuleb aga silmas pidada, et Rootsi pankade rahastamismudel põhineb jätkuvalt väga suures osas finantsturgudelt kaasataval lühiajalisel ressursil. Finantsstabiilsuse tugevdamiseks ja turgude usalduse hoidmiseks on Rootsi keskpank ja finantsjärelevalve nõudnud suurematelt pankadelt uute likviidsusnõuete järgimist alates selle aasta algusest. Eesti Panga arvates on see asjakohane, arvestades Rootsi erasektori võlakoormuse ja kinnisvaraturuga seotud riske ning riigi majanduse suhtes suurt ja kontsentreeritud pangandussektorit.

Hoolimata väliskeskkonna kesisest olukorrast kiirenes Eesti majanduskasv 2012. aasta teisel poolel nii eratarbimise kui ka investeeringute toel. Tänu majapidamiste kindlustunde paranemisele ületas eratarbimise kasv palgatulu oma ning säästmine mõnevõrra vähenes. Madalad intressimäärad ning heitmekvoodi müügist saadud tulu toetasid jätkuvalt investeerimistegevust. Kuigi kaubanduspartnerite kindlustundeindikaatorid näitavad, et nende ootused väliskeskkonnale on paranenud, välisnõudluse taastumine viibib. Eesti majanduskasvu edasine väljavaade sõltub suurel määral ekspordist, sest ainult sisenõudlusel põhinev majanduskasv pole pikemaajaliselt jätkusuutlik.

Eesti majanduskeskkonnast lähtuvad lühiajalised riskid finantsstabiilsusele on endiselt väiksed. Ehkki laenuportfell hakkas eelmisel aastal taas suurenema ning kinnisvaraturg elavnes, on liigsest laenukasvust ennatlik rääkida. Viimaste aastate majanduskasvu taustal on laenunõudlus olnud mõõdukas. Samas tuleks uute finantskohustuste võtmisel arvestada väliskeskkonna heitlikkusega, mis võib hakata ohustama laenuteenindamise võimet. Enamus laene Eestis on võetud ujuva intressimääraga ning seega peavad laenuvõtjad arvestama, et suhteliselt pikka aega väga madalal tasemel püsinud intressimäärad hakkavad ühel hetkel tõusma. Sellega toime tulekuks peab neil olema võimalik korrigeerida oma kulutuste taset. Piisavate finantspuhvrite olemasolu aitab riske laenumaksevõimele vähendada.

Madalate intressimäärade tõttu on pankade kasumlikkus väiksem, mistõttu valitseb surve tõsta laenumarginaale. Suuremad pangad on seni vältinud tulubaasi kasvatamist riskantsemate laenuprojektide või muude kõrge tulususega investeeringute abil. Kui laenumarginaal jääb kõrgeks liiga kauaks ajaks, võib see hakata takistama elujõuliste ja majanduse pikaajalist arengut toetavate projektide rahastamist.